-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
Period: 4600 BCE to 542 BCE
Eelkambrium
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Tekkis 4000 mln aastat tagasi ja kestis 2500 mln aastat. Meredes arenesid algelised eluvormid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk argueoon
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäaeval. Tekkis ka suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Tuntakse ka kambriumi plahvatuse nime all, kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. -
542 BCE
Esimesed kalad
Kambriumi ajastul tekkisid esimesed kalad. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra. Samuti elualade vähenemine. -
485 BCE
Esimesed maismaataimed
Ordoviitsiumi ajastul tekkisid esimesed maismaataimed. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik. Suured muutused toimusid ka maismaal, tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed. -
419 BCE
Esimesed kahepaiksed
Devoni ajastul tekkisid esimesed kahepaiksed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
400 BCE
Esimesed metsad
Devoni ajastul tekkisid esimesed metsad. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad. Surnud puudest kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mis olid kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad, meredes suurened ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
250 BCE
Dinosauruste ilmumine
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. -
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja killkonnad. Ookeanides elas rohkesti roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
200 BCE
Imetajate ilmumine
Triiase ajastu lõpul ilmusid esimesed imetajad. -
150 BCE
Esimesed linnud
Juura ajastul tekkisid esimesed linnud. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused. Kuid ajastu lõpul dinosaurused hävisid. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks oli meteroriidiplahvatus. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Kiire lindude ja teiste imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, hiljem jahedam. Kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kllima jahenes, korduvad jäätumised, poolustel jääkate. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid esimesed vahetud eellased. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar
