Geokronoloogiline skaala Genry A

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunes maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja selle põrke tagajärjel moodustus kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ajastust on leitud vanimad stromatoliidid (mikroorganismid, purpurbakterid).

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Algas 2,5 mld aastat tagasi. Sellel ajastul suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Toimus mitu suurt jäätumist sellel perioodil. Jäätumise põhjuseks tuuakse välja vulkaanide aktiivsuse vähenemist. Proterosoikumi ajastu lõpus, umbes 575 miljonit aastat tagasi, ilmus mõistatuslik pehmekehaline ehk skeletita niinimetatud Ediacara elustik

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Tekkisid ühed esimesed ja erinevad mitmerakulised organismid.

Kambrium

542 BCE

Kasvas planktiliste vetikate hulk, samuti ilmusid sellel ajastul paljud erinevad selgrootute rühmad (käsnad, lülijalgsed ja limused). Erinevatel liikidel kujunes ka mineraalne toes (tigudel ja karpidel kujunes koda).

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes elas rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid ka ühed esimesed maismaataimed. Kliima oli sel perioodil soe, kuid ajastu lõpu poole toimus kliima kiire jahtumine ja toimus jäätumine, mille käigus toimus ookeanipinna alanemine ligi 100 meetri võrra ning selle tagajärjel muutusid madalmered kuivaks maaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes tekkisid käsnade, korallide ja lubivetikate poolt ehitatud rifid ja meredes ujusid ka primitiivsed kalad. Toimus taimede rohke levik maismaal ja maismaad hakkasid asustama ka ühed esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid).

Devon

419 BCE

Mtmed kalad (rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ja olid selle ajastu tippkiskjad. Ajastu lõpu poole tekkisid maismaal esimesed metsad. Sellel ajastul ilmusid esimesed selgroogsed organismid, kes olid võimelised maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaal kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puudest tekkisid kivisöelademed (söemetsad). Maismaal elas rohkelt lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Sellel ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemus oli see, et kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Põhjuseks oli kokkupõrge Maa ja asteroidi vahel, mille tagajärjel Maa temperatuur vähenes.

Triias

252 BCE

Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu oli antud ajastu alguses elustik liigivaene ja elustiku taastumiseks kulus ligi 100 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne liikide väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad (üks esimesi teadaolevaid imetajaid oli Morganucodon) ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi). Meredes elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa metsad koosnesid peamiselt paljasseemnetaimedest.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Sellel ajastul ilmusid ka esimesed mesilased. Kriidi lõpul toimus liikide massiline väljasuremine, mille üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Hiljem aga hakkas kliima järk-järgult jahenema ning hakkasid levima heitlehised taimed. Toimus preeriate ja savannide kujunemine. Sellest ajast on pärit ka esimesed jänesed ja kassid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimese eellased Aafrikas. Sellel ajastul jahenes Maa kliima oluliselt ja toimus mitu jäätumist.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu algul ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Ajastu jooksul surid välja mitmed imetaja- ja linnuliigid. Põhjuseks võis olla inimese kasvav mõjuv planeedi elustikul.