-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi veekogudes hakkasid arenema algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon.
Hapnikusisaldus suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Protorosoikumis toimus ka mitu suurt jääaega. Selle aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka kuuluvaid olendeid on maailmas siiani. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Fanerosoikum
Fanerosoikumi alla kuuluvad Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum. -
542 BCE
Kambrium
Kambriumi ajastul hakkasid tekkima esimesed organismid, kelleks olid trilobiidid, käsijalgsed, peajalgsed jne. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid toiduks loomastikule. Kujunesid välja ka välisskeletid. -
542 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad veel tänapäevalgi ja on samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda nimetatakse Kambriumi plahvatuseks. Näiteks tigudel kujunesid kojad ja tugev välisskelett trilobiididel. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades ja troopilistes veekogudes elas rikkalik elustik. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Ajastu lõppes jääajaga, mil ookeanitest alanes vesi lausa 100 meetri võrra ning selle tagajärjel toimus mereloomade massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Siluri ajastu troopiliste temperatuuridega meredes kujunesid välja mereloomade poolt valmistatud rifid. Maismaale hakkasid jõudma ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Sinna hulka kuulusid käsijalgsed, okasnahksed ja ka trilobiidid. Meredes ja järvedes elanud kalad kasvasid ka väga suureks ja nendest said lõpuks tippkiskjad. -
359 BCE
Karbon
Karboni ajastul hakkasid maismaale tekkima suured ja vägevad metsad. Mereäärsetest metsadest tekkisid ajapikku kivisöelademed. Sellel ajal tekkis seda rohkem kui kõikides teistes ajastutes. -
300 BCE
Perm
Permi ajastul tekkis hiigel hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidelmandri sisealadel laiusid suured kõrbed. See oli justnimelt hea roomajatele, kes seal ilusti hakkama said. Permi ajastu lõpus juhtus katastroof, mille tagajärjel suri välja koguni kuni 95% kõikidest olemas olnud liikidest. -
252 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Triiase ajastul tekkisid ka dinosaurused, kes pärast liikide väljasuremist maismaale kolisid. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Triiase ajastul hakkasid tekkima esimesed dinosaurused. Permi ajastu katastroofist taastumiseks kulus lausa kuni 10 miljonit aastat. Tänu sellele said dinosaurused muutuda peamiseks imetajate liigiks maa peal. -
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad ja ka kahepaiksed vahetasid ajapikku välja triiase ajastul levinud loomad. Tekkisid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elu õitses, kuna kliima oli hea ja toitu oli palju. -
145 BCE
Kriit
Hakkasid tekkima ka esimesed õistaimed, mis hakkasid maailmas ka kiirelt vohama ja lõpuks domineeris kogu maailma maismaataimestikus. Maismaal elasid ikka veel dinosaurused, samal ajal arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. -
66 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
Pärast dinosauruste välja suremist algas maal lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus jäid elama maismaale, kuid vaalade esivanemad jäid elama veekogudesse. -
66 BCE
Paleogeen
Surid välja dinosaurused ja ka teised hiidroomajad. Hakkasid tekkima lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurelas maismaal kiiresti suureks ja liigirikkaks rühmaks. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrid ning loomastiku ja taimestiku põhijooned hakkasid tänapäevast ilmet võtma. Hakkasid levima maod, linnud, konnad ja ka hiired ning rotid. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid perekond "homo" esindajad. Nad said alguse aafrika aladelt ning sealt liikusid tervesse maailma, nagu tänapäevalgi inimesed on. Surid välja ka paljud imetajad näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Samuti ka lindudest dodo ja moa.
