-
4600 BCE
Hadaikum
Ketsus 4,6 mld kuni 3 mld aastat tagasi. Maa oli selle perioodil aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidi sadus, sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.Hadaikumi lõpul tekkisid maarkoor, varajane atmosfäär ja ookeanid -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus maakaaslane kuu -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Kestvus: 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi.
¤ Meredes arenesid algelised eluvormid.
¤ On säilinud bakterifossiile ja stromatoliite - mikroorganismidide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeon
-
2500 BCE
Proterosoikum
Tänu fotosünteesitavate bakteritele suureneb atmosfääris ning ookeanides hapniku sisaldus. Aegkonna lõpus ilmusid pehmekehalised organismid, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
Period: 2500 BCE to 543 BCE
Proterosoikum ehk agueon
-
542 BCE
Kambrium
Kestvus 542-485 mln. aastat tagasi.
¤ Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
¤ Kasvas planktiliste vetikate hulk.
¤ Üksteise järel ilmusid paljud selgroogsete rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
¤ Paljudel loomadel kujunesid mineraalteosed. Nt. tigudel koda, trilobiitidel välisskelett. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kestvus: 485-443 mln aastat tagasi.
¤ Meredes oli rikkalik elustik:käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
¤ Ilmusid esimesed maismaataimed
¤ Enamus ajast oli kliima soe aga ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine.
¤ Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100m ja tekkis palju maismaad. Elualade vähenemine tõi aga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise -
443 BCE
Silur
Kestvus: 443-419 mln aastat tagasi.
¤ Meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad
¤ Taimed jätkasid maismaa asustamist ning olid võikesed ja lihtsa ehitusega.
¤ Maismaad hakkasid asustama ka loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid) -
419 BCE
Devon
Kestvus: 419-359 mln aastat tagasi
¤ Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ja šelfimrede äärealadel ehitati suuri riffe.
¤ Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad (Nt. mitmed rüükalad, vihmuimsed)
¤ Ajastu lõpuks oli maismaal tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Kestvus: 359-299 mln aastat tagasi
¤ Maismaal olid võimsad osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuurte eellaste metsad.
¤ Õleujutatud aladel olevast surnud puidust kujunes ohtralt kivisöelademeid.
¤ Maismaal elasid lülijalgsed, lennuvõimega putukad ja esimesed roomajad -
299 BCE
Perm
Kestvus: 299-252 mln aastat tagasi.
¤ Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega ning mida ümbritses Panthalassa ookean.
¤ Maismaal elasid peamiselt roomajad, kekkele sobis tollane karm kliima.
¤ Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal.
¤ Permi ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine ning kadus 95% Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triaas
Kestvus: 252-201 mln aastat tagasi.
¤ Permi ajastu lõpus toimuvast väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat
¤I lmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid, ajastu lõpus toimuva väljasuremise tõttu, peamiseks loomarühmaks maismaal.
¤ Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Kestvus: 201-145 mln aastat tagasi
¤ Triiase ajastul elavad loomad vahetusid vähehaaval välja dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajatega. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
¤ Ookeanides elas ohtralt merelisi roomajaid (Ihtüosaurused, Plesiosaurused), nendega koos elasid juba tänepäevast tüüpi kalad.
¤ Maismaa oli enamjaolt kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
146 BCE
Kriit
Kestvus: 145-66 mln aastat tagasi.
¤ Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus
¤ Meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammmoniidid ja rudistid. Maismaal elasid peamiselt dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
¤ Kriidi lõpus toimunud massilises väljasuremises hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.(Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust) -
66 BCE
Paleogeen
Kestvus: 66-23 mln aastat tagasi.
¤ Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Enamus imetajatest elasid maismaal, vaalde esivanemad asusid aga elama meredesse. ¤Ilmusid esimesed primaadid.
¤ Ajastu algus oli soe ning ka suurtel laiuskraadidel leidus troopilisi metsi. Hiljem kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehelised puud ja kujunesid ulatuslikud rohumaad(preeriad, savannid) -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Kestvus: 23-2,5 mln aastat tagasi.
¤ Mandrite asendid ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laieldaselt levima erinevad liigid (maod, konnad,l aululinnud, rotid, hiired)
¤ Ilmusid varajased hominiidid
¤ Toimusid korduvad jäätumised ning poolustel tekkis jääkatte. -
2 BCE
Kvarternaar
Kestvus: 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäevani.
¤ Arenesid välja inimesed
¤ On surnud välja paljud imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa), millega seostatakse ka inimese kasvavat mõju planeedi elustikule.
