Geogronoloogiline skaala Martin T. R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidisajud. Selles perioodis kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ning ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärel tekkis maa kaaslane kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on leitud maailma vanimad mikroorganismid ning mitmesugused vetikate toimel kujunenud moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevusele suureneb atmosfääris ning ookeanides hapniku sisaldus. Aegkonna lõpus ilmusid pehmekehalised organismid nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Arenesid välja kõik peamised organismide ehitustüübid. Tekkisid selgrootute rühmad: ainuõssed, käsijalgsed, käsnad, lühijalgsed ja limused.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ajastul oli enamasti soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahtumine ning lõppes jääajaga. Jäätumine alandas ookeanide pinda 100m.

Silur

443 BCE

Esimesed vihjed, et loomad hakkavad tekkima. Esimeste hulgas on tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon

419 BCE

Troopikameredes ja šelfimeredel rikkalik põhjaelustik. Esimesed organismid, kes suutsid olla natukest aega maismaa peal

Karbon

359 BCE

Maismaal ilumsid esimesed roomajad ning maa oli tihedalt kaetud võimsate metsadega. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu lõppes maailma ajaloo suurima väljasuremisega, mille käigus suri kuni 95% maailma asutanud liikidest.

Triias

252 BCE

Permi ajastu lõpu tõttu on Triiase ajastu algus väga liigivaene. Väljasuremisest taastumine võtab ligi 10 miljonit aastat. Maailma tekkisid esimesed dinosaurused ning imetajad ning ajastu lõppes taas suure välja suremisega.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Maailma valitsevad dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad, lisaks ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides sellel ajastul elasid ka kalad, mida näeme tänapäeval.

Kriit

145 BCE

Ajastu algul tekivad õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Kriidi ajastu lõppeb suure asteroidi kokku põrkel maaga, mille tagajärjel tekib massiline väljasuremine. Nt: Dinosaurused ning paljud ookeani asustajad.

Paleogeen

66 BCE

Ajastul arenesid välja ning muutusid domineerivaks imetajad ning linnud. Esimesed primaadid. Imetajad elasid enamasti maismaal

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas arenesid välja inimese eellased ehk Sahelanthropus tchadensis. Geograafilised mandrid ning loomade ja taimede põhijooned on nagu me näeme neid tänapäeval.

Kvanternaar

2 BCE

Ajastu algul arenesid välja inimese lähimad eellased, inimeste tõttu surid välja paljud looma- ja linnuliigid. Inimene oli üks suuremaid mõjusid maailma elustikule.