Geogronoloogiline skaala Anna-Liisa EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi.Maa kujunemine. Tekkisid algne Maa koor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Planeet Maa jahenes ning see soodustas gaaside vabanemise litosfäärist. Selle tagajärjel tekkis Maa varajane atmosäär.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Teisase atmosfääri teke

4000 BCE

Jätkus gaaside vabanemine litosfäärist. Gaasid tulenevad vulkaanipursetest ning on mürgised. Higatav õhukiht Maal puudub.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elava atmosfääri teke

3300 BCE

Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustas hapniku suurenemist atmosfääris <1%-st 21%-ni.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanite pinnakihis suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Selgrootute teke meres

570 BCE

Tekivad esimesed selgrootud meredesse.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamiselt kõik tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid, mis eksiteerivad ka tänapäeval ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Loomariiki tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Franerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõppes jääajaga, mis tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra.

Silur

443 BCE

Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Meresid ja järvi asustasid kalad, kes kasvasid väga suureks ning olid selle aja tippkiskjad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Taimestik kasvas ning ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed maismaa metsad.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osal putukatel tekkis lennuvõime.

Esimeste roomajate teke

320 BCE

Maismaale tekkisid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus kasvas paljasseemnetaimede ning meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega - Maalt kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Elasid juba ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

150 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad jt.

Katteseemnetaimede teke

140 BCE

Maale tekivad katteseemnetaimed. Vanim fossiil on leitud Hispaaniast.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske. Hiljem hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimeste primaatide teke

60 BCE

Arenesid esimesed primaadid.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned said tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Aafrikasse ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja - ja linnuliike, mille põhjuseks võis olla inimese mõju.