Geokronoloogiline skaala Silver R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4600-4000 mln aastat tagasi. Algas planeet Maa kujunemine Maa oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid tugevamad meteoriidid. Sellest perioodist on kivimeid Gröönimaalt, Austraaliast ja Kanadast. Perioodi lõpul tekkisid algne maakoor, atmosfäär ning ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu Tekkimine

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Tekkinud on veekogud, meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Atmosfäärist puudus veel hapnik. Sellest ajast on leitud esimesed stromatoliidid (bakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Neid võib tänapäevalgi leida Austraaliast.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum

2500 BCE

Algas 2,5 mld aastat tagasi ja selle lõpuks peetakse 542 mln taastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookianides pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus Maal mitu suurt jäätumist, Maa oli täielikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekivad peamised organismide ehitustüübid mis eksisteerivad ka tänapäeval. Loomariiki ilmusid järjest: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Erinevalt proterosoikumi pehmekehalistest organismidest, kujunes nüüd paljudele loomadele mineraalne toes - arvatavasti kaitseks röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile. Ühtalsi kasvas planktiliste vetikate hulk. Sellist tohutu kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, millega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Maismaa taimed arenevad ning jätkavad maa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. Esimesd märgid, et ka loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffe tekkis järjest juurde. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Sellest tuleneb ka nende nimetus kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii palju kivisütt kui siis pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukad muutusid lennuvõimelisteks ning maismaale ilmusid püsivalt esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõgist Maad asustanud liikidest. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseosa oli kaetud kõrbega, kus oli karm ja kuiv kliima.

Triias

252 BCE

Ajastu algne elustik on väga liigivaene. Toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljardit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine, muutid nad peamiseks loomarühmaks maismaal kogu maailmas. Ühtlasi ilmuvad esimesed väiksemad imetajad.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Tekkisid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetades välja eelneva ajastu liigid. Ilmusid esimesd linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid nt plesiosaurus. Meredes elasid ka tänapäevst tüüpi kalad. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedes koosneva metsaga.

Esimesed Imetajad

200 BCE

Arenesid välja esimesed imetajad.

Kriit

145 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpetab meteoriidiplahvatus, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud merelised roomajad ja paljud teised.

Massiline väljasuremine

110 BCE

Järjekordse massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste väljasuremist algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksest suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesd primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniseid metsi asendasid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Tänapäevase ilme omandavad mandrite geoggraafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, rotid, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid e inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes välja püsiv jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud väga palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linde (dodo, moa). Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese ühe kasvava mõjuga planeedi elustikule.