-
Molotovi-Ribbentropi pakt
Nõukogude Liit (välisasjade rahvakomissar V. Molotov) ja Saksamaa (välisminister J. von Ribbentrop) vahel sõlmiti mittekallaletungi leping. Sellega kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega jagati omavahel Ida-Euroopa riigid. See tähendas, et suurimad rivaalid ei pidanud teineteist enam kartma, oldi poliitilised ja sõjalised liitlased. -
II ms algus
Saksa väed tungivad 1. septembril Poolasse, mida kaks nädalat hiljem ründab ka Punaarmee. Poola jagati kahe riigi vahel.
Sama kuupäev tähistab ka II maailmsasõja algust. Kusjuures Eesti oli end neutraalseks kuulutanud. -
Saksamaale sõja kuulutamine
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja, kuid ise veel sõtta ei asu. Nõukogude Liidule seevastu sõda ei kuulutatud, mis sobis NL ja Saksamaa plaanile. -
NL - Saksa sõpruse- ja piirileping
Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid omavahel sõpruse- ja piirilepingu, millega anti Leedu Moskvale. -
baaside leping
- septembril esitati Eestile nõudmine allkirjastada Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping, mis lubaks Eesti territooriumile rajada Punaarmee sõjalaevastiku baasid. NL lubas omalt poolt, et riigikorda ei muudeta ning oli kohustatud Eestit relvastusega varustama. Vastutasuks pidi Eesti Nõukogude Liidule mereväebaaside ehitamiseks rentima maa-alad Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Ka meie naaberriigid Läti ja Leedu pidid taolisi lepingud allkirjastama.
-
Umsiedlung
1939 aasta lõpus hakati baltisakslasi Eestist välja vedama. 18. oktoobril saabus siia esimene laev, mis baltisakslased Poola aladele ümberasumisele viis. See tuli väga ootamatult ning rahvas oli edasise pärast hirmul.
Samal päeval sisenesid Eestisse ka punaväelased. -
Period: to
Talvesõda
Kui Eesti, Läti ja Leedu kirjutasid alla baaside lepingule, siis Soome oma maad Nõukogude võimu kasutusse ei andnud. Seepeale algatas Venemaa sissetungi ja vallandas Talvesõja. Vaatamata sellele, et Soome oli üksi suure NL vastu, on nad sitked ning põhjustavad agressorile suuri kaotusi. Sellegipoolest tuleb neil sõja lõppedes loovutada osa oma maast, kuid nad said säilitada iseseisvuse. -
Period: to
Saksamaa rünnakud läände ja NL ettevalmistus okupatsiooniks
HÜPOTEETILISED KUUPÄEVAD
Mais ja juunis ründab Saksamaa läänes. Jõutakse Prantsusmaani välja. Miski ei paista neid peatavat.
Samal ajal valmistub Moskva Baltimaade okupeerimiseks. Meid süüdistati baaside lepingu rikkumises ja nõuti NL käsutuses oleva maa-ala laiendamist ja vägede suurendamist. -
Period: to
NL ultimaatumid Balti riikidele
- juuni - Leedule
- juuni - Eestile, Lätile Nõukogude Liit esitas ultimaatumid, et nõuda Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Sõjaline vastuhakk oli võimatu, seega Balti riigid alistusid.
-
Balti riikide okupeerimine
Eestisse tulid 90000 okupatsiooniarmee sõdurit, Tallinn läks baasivägede kontrolli alla, suurematesse asulatesse pigutati Nõukogude garnisonid. Laidoner sunniti Narva diktaadile alla kirjutama, mis andis Punaarmeele kontrolli ühendusteede ja sidekanalite üle. Meeleavaldused ja rahvakogunemised keelati. Kaitseliit muudeti relvituks. -
Juunipööre ja uus valitsus
Andrei Ždanovi suunamisel hakati looma uut Eesti valitsust. Vasakpoolsetel kästi korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. Juunikommuniste kasutati ära, inimesed ei teadnud täpselt, mida teha, neiele oli kõik ette kirjutatud.
Sama päeva õhtul nimetab Päts ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsuse, kuhu ei kuulunud ühtegi kommunisti. -
Riigivolikogu valimised
Riigikogu saadeti laiali ja kuuluati välja ennetähtaegsed Riigivolikogu valimised, mis on põhiseadusevastane. Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, kes alustas propagandat Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. Kuulutati välja, et kõik võivad kandidaate esitada, kuid rahvavaenlaste kandidatuurid tühistati erinevatel põhjustel. -
Period: to
Balti valimised
Valimised olid ebaausad: üles oli seatud vaid üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Seega oli tulemus etteaimatav ja Eesti Töötava Rahva Liit sai enamuse häältest. -
ENSV, Eesti annekteerimise lõpp
Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. Tehti palju ümberkorraldusi: võtmepositsioonid läksid kommunistide kätte, moodustati uus põhiseadus, kogu maa riigistati, pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jpm ettevõtted natsionaliseeriti, hävitati kultuuriväärtusi, läbi viidi rahareform. Riigivolikogu muudeti Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks ja linna- ning vallavalitsused asendati täitevkomiteedega. -
massiküüditamine
Küüditati massiliselt inimesi (u 10000) kõigist Balti riikidest. Eelkõige viidi minema poliitiline ja majanduslik eliit (nt Päts ja Laidoner). Perekonnad lahutati: mehed saadeti vangilaagritesse ning naised, lapsed ja vanurid Siberisse asumisele. Enamik inimesi hukkus. -
Period: to
Suvesõda
- juunil ründab Saksamaa Nõukogude Liitu. 7. juuliks ületati Eesti piir, kus punaväed loovutasid Lõuna-Eesti. Vahepeal seis stabiliseerus, kuid abiväge saanud sakslased vallutasid ka Narva, Tallinna ja hiljem ka saared. Sakslased võeti vastu kui päästjad, kuid hiljem sai selgeks, et olukord ei paranenud sugugi. Lisaks sõjaväelastele mängisid sõjas olulist rolli ka aktiivsed kohalikud, keda kutsuti metsavendadeks. Nad võitlesid Punaarmee, NKVD väeosade ja hävituspataljonide vastu.
-
Period: to
Saksa okupatsioon Eestis
Saksa okupatsiooni käigus toimus palju muutusi: Eesti majandus allutati Saksa huvidele (sõjaväe ja tsiviilelanike varustamine, põlevkivi). Määrati põllumeestele kohustuslikud müüginormid. NL poolt natsionaliseeritud varasid eestlastele ei tagastatud nagu loodeti. Elatustase langes. Jätkati repressioone ja punategelased, juudid, mustlased ja sõjavangid hukati. Toimus Saksa mobilisatsioon: Saksa sõjaväkke võeti vaid saksa kodanikke, eestlastele anti võimalus ida- ja politseipatljonides. -
Ostlandi riigikomissariaat
Eesti allutati Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida jutis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenst moodustati Ostlandi riigikomissariaat eesmärgiga luua Saksa protektoriaat ja hiljem nende liita need alad Suur-Saksa riigi koosseisu. -
Eesti SS leegion
HÜPOTEETILINE KUUPÄEV
Eestlastele anti luba teha Eesti SS leegion, kust saada väljaõpe ning valida, kes lahingusse lähevad. Nii lõigi Alfons Rebane Waffen SSi. Värvati vabatahtlike, kuid see kukkus läbi eestlaste pettumuse tõttu sakslastes. Seetõttu korraldati 1943 aastal noormeeste sundvärbamine ja sundmobilisatsioon. Uutest leegionäridest moodustati 20. Eesti SS-diviis. See tekitas eestlastes pahamelt ning paljud põgenesid Soome (soomepoisid). -
Punaarmee pealetung
HÜPOTEETILINE KUUPÄEV
Punaarmee alustab tungimist Ida-Eestist. Pikem eesmärk on lisaks Narvale vallutada ka Tallinn. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile, kuid nad tõrjutakse tagasi. -
üldmobilisatsioon
Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Jüri Uluots kutsus rahvast punavägede vastu üles astuma, et Eestit kommunismi eest kaitsta. -
Period: to
märtsipommitamised
- märts - Narva
- märts - Jõhvi, Tapa
- märts - Tallinn
- määrts - Tartu Nõukogude lenuvägi sooritas terrorirünnakuid Eesti linnadele. Kõige hullema löögi sai pealinn. Hävisid inimeste kodud, avalikud hooned nagu Estonia teater, vaekoda ja Niguliste kirik, paljud inimesed hukkusid. See suurendas viha sissetungijate vastu.
-
Period: to
Sinimägede lahing
Vaivara Sinimägede ümber toimusid massiliste kaotustega lahingud. Saksamaa tegi pingutusi venelastele vasturünakute tegemiseks, et positsioone tagasi võtta. Punaarmee paiskas tulle järjest uusi väekoondisi, kuid jäi lõpuks ikka sakslastele alla. -
venelaste sisenemine Narvasse
Saksamaa sõjaline olukord halvenes ja nad pidid Narva jõe joonelt oma väed tagasi tõmbama. Punaarmee tegi uusi plaane rünnakuteks. 24. juulil suutsid eestlased punaste rünnaku tõrjuda, kuid kahe päeva pärast suutsid venelased Narva siseneda. -
Punaarmee Tartus
Pihkvast pealetungi alustanud punaväelased jõuavad Lõuna-Eestisse ning vallutavad Tartu. Nad suundusid edasi Jõgeva poole, kus pealetung peatati, kuid Tartu jäi endiselt punastele. -
Nõukogude võimu taastamine
Septembri keskel ähvardas Punaarmee Saksa väed peajõududest ära lõigata ning halvema vältimiseks sakslased taganesid. Samal ajal algas Vene pealetung. Vastupanu oli nõrk ja 22. septembril sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ja kogu mandriosa okupeeriti. Punalipp heisati Pika Hermanni torni ja Nõukogude võim Eestis oli taastatud. -
Suur põgenemine
HÜPOTEETILINE KUUPÄEV
Septembris avanes paljudele tänu lahingutele Lääne-Eestis võimalus põgeneda. Eestist lahkus 80000 inimest. Põgeneti kõiki vahendeid kasutates. Jäeti maha taluajapidamised, mis tähendas, et viimane piir oli käes.