-
Period: 100 to Jan 1, 1200
Vanaeesti keel
Vanaeesti keele kohta ei oli säilinud kirjalikke allikaid. Sel perioodil, kui eesti ja liivi keel ei olnud teineteisest eraldunud tekkis õ-häälik. -
Period: 100 to
Eesti keele kujunemine
2000-2500 aastat tagasi algas eesti keele kujunemine läänemeresoome algkeelest. -
Period: Jan 1, 1200 to
murrangueesti keel
- sajandil pärast Eesti alade vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt algas suurte muutuste periood eesti keele kujunemisel, mis kestis kuni 18. sajandini. Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tõttu arenesid välja tänapäeva eesti keele põhijooned ja eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest.
-
Jan 1, 1227
Henriku "Liivimaa kroonika"
Henriku "Liivimaa kroonika" on ladinakeelne, kuid teoses leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid lauseid ja sõnu.Lisaks nendele on kroonikas mitusada Eesti isiku- ja kohanime. -
Period: Jan 1, 1524 to Jan 1, 1532
Kullamaa vakuraamat
- sajandi esimesest poolest on säilinud käsikiri Kullamaa vakuraamat, mis on 144-leheküljeline ning sisaldab peamiselt alamsaksa- ja ladinakeelseid tekste. Raamatu kahel viimasel leheküljel on kaks katoliiklikku palvet.
-
Period: to
Georg Mülleri käsikiri
Tänapäeval väga väärtuslik materjal on Georg Müller tehtud 341-leheküljeline käsikiri, mis sisaldab 39 jutluse tekste, milles on ohtralt kommentaare elu kohta 17. sajandi alguse Tallinnas. -
Period: to
Esimesed eesti keele grammatikad
- sajandi esimesel poolel ilmusid esimesed eesti keele grammatikad „Juhatus eesti keele juurde" 1637 ja „Grammatilised vaatlused eesti keelest" 1648. 1660. aastal ilmus teine põhjaeesti keele grammatika, mille autor on Heinrich Göseken. Selles on põhjalikum sõnastik ja grammatikakäsitlus ning Gösekeni saksa-ladina-eesti sõnaraamat sisaldab umbes 12 000 eesti sõna.
-
Forseliuse kirjaviis
Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis tekitas palju vaidlusi. Selle esmatrükist pole ühtki eksemplari seni leitud. Forseliuse süsteem lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest. -
Period: to
Uueeesti keel
Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeele täispiibli avaldamist 1739. aastal. 18 sajandi alguse eesti keel on väga sarnane tänapäeva eesti keelega ning tänu sellele ei ole 1739. aasta piibli lugemine tänapäeval keeruline. -
Põhjaeestikeelne uus testament
Põhjaeestikeelse testamendi tiraaž oli 400 eksemplari. See on keeleliselt uuenduslik teos, kus hoolikale redigeerimistööle vaatamata leidub siiski varieeruvust nii vormistikus kui ka sõnavaras. -
Period: to
Eestikeelse ilukirjanduse algus
Jutukirjanikkude Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel. Eesti poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730.-1740. aastatel. Need raamatud olid vagatseva ja noomiva hoiakuga ning kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu. -
Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika
Thor Helle sõnaraamatus on esimeseks keeleks eesti keel ja grammatika pöörab suurt tähelepanu käänd- ja pöördsõnade vormistiku esitamisele, tuues välja sarnaselt muutuvaid sõnatüüpe. Eesmärk on olnud kirjakeele mõningane ühtlustamine ning sobivate vormide esiletoomine. -
Eestikeelse täispiibli ilmumine
Esimene eestikeelne täispiibel ilmus trükki pealkirjaga „Piibli raamat, se on keik se Jummala Sanna". Piibel tõlgiti Põhja-Eesti keskmurdes. See oli sõnavaraliselt väga rikas ja aitas kaasa rahva lugemisoskuse arenemisele ning avardas inimeste silmaringi. -
Period: to
Eestikeelse perioodika algus
Aastatel 1766-1767 ilmus Põltsamaal 41 numbrit eestikeelset nädalakirja Lühhike öppetus, mida tõlkis ja avaldas valguideede kandja ja entsüklopedist August Wilhelm Hupel. Selles nädalakirjas antakse nõu hügieeni, ravimtaimede ja tervishoiu kohta. -
Period: to
Eduard Ahrens
Eduard Ahrens oli baltisaksa päritolu kirikutegelane ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja. Ta kuulus ka uue kirjaviisi alusepanijate hulka ja tema grammatika näitematerjali võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdekoguks. Ahrensi eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt eeskätt kirikukirjanduse edendamiseks ja selle paremaks levimiseks rahva seas. -
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Kuigi Kreutzwald polnud keeleteadlane, sai temast aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja.Tema arvates pidi kirjakeel olema küll rahvapärane, kuid vaba kitsastest murdelisustest ja selle aluseks sobis Virumaa keel.Friedrich arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletamise teel. -
Period: to
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand oli esimene professionaalne keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. 1869. aastal ilmus tema „Eesti-saksa sõnaraamat", mille koostamiseks oli ta ise kogunud murdematerjali. Wiedemanni sõnaraamat on põhjalik sõnavarakogu, mis sisaldab umbes 50 000 eestikeelset sõna. 1875. aastal ilmus Ferdinandilt kirjeldav saksakeelne eesti keele grammatika ja ta on kirjutanud ka uurimuse võru keele kohta. Tema eesti-saksa sõnaraamat ja eesti keele grammatika on sälitanud tänapäevani. -
Period: to
Marahwa Näddala-Leht
Marahwa Näddala-Leht oli Masingu olulisim eestikeelne väljaanne.See ilmus ka aastal 1825 ja selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Ajalehel oli ka kaastöölisi, kuid Masing ühtlustas nende kirjutisi ning seega on Näddala-Lehes ülekaalus Masingu enda tõlketööd ja artiklid. -
Period: to
Karl August Hermann
Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Hermann oli 19. sajandi viimasel veerandil üks viljakamaid sõnavara rikastajaid, kelle eesmärk oli puhastada eesti kirjakeel võõrsõnadest, mis pidi toimuma tema arvates analoogia ja grammatikasüsteemi sobivuse alusel. -
Period: to
Johann Voldemar Veski
Johann Voldemar Veski oli erialalt loodusteadlane, keeleteaduses iseõppija, hiljem pedagoog ja keeletoimetaja, terminaloog ja keelekorraldaja. Tema pidas oluliseks süsteemsust ja kirjakeele arendamise jaoks koostas erialast terminaloogiat. Johannes on loonud umbes 200 sõna. -
Period: to
Johannes Aavik
Johannes Aavik oli Eesti keeleteadlane, kes lõpetas 1910. aastal Helsingi ülikooli romaani filoloogi ning soome keele ja kirjanduse magistri kraadiga. Aaviku keelekorralduse põhiprintsiibid olid: otstarbekohasus, ilu ja omapärasus. Ühe sõnavararikastamise vahendina soovitas ta uute sõnade kunstlikku loomist. Johannes on loonud umbes 50 sõna. -
Period: to
Elmar Muuk
Elmar Muuk oli eesti keeleteadlane. 1927. aastal andis Muuk välja raamatu "Eesti keeleõpetus", millest ilmus ka lühem väljaanne koolidele. 1930. aastateks oli Eestis kujunenud stabiilne keelesituatsioon. -
VÕK
- aastal moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon, sest saadi aru, et kirjakeele normingud tuleb viia tegeliku keelekasutusega vastavusse. VÕKi esimene koosseis ei jõudnud aga oluliste tulemusteni ja komisjoni tegevus soikus. Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused on koondatud raamatusse "Kirjakeele teataja 1979-1983".
-
Period: to
Mihkel Veske
Mihkel Veski oli esimene teaduskraadiga süvauurija ja keeleteadlane. Oma väitekirjas käsitles ta keeleajalooliselt soome-ugri keelte grammatikat. Mihkel uuris ka soome-ugri rahvaid, eesti vanemat kirjakeelt, läänemere-soome sõnade päritolu, eesti keele mitmusevormide kujunemist, rahvaluule keelt ja välteküsimusi. Ühtse eesti kirjakeele alusena pidas ta sobivaks Järvamaa, Virumaa ja Ida-Harjumaa keelekuju.
