Eesti esiaeg

By martin ääremann
  • Period: 11,000 BCE to 1250

    Eesti esiaeg

    Kivi aeg
    Pronksi aeg
    Raua aeg
  • Period: 9600 BCE to 1800 BCE

    Eesti kivi aeg

    Vanem kiviaeg — Jääaeg.
    kesk kiviaeg — veealuneaeg.
    Nooem kiviaeg — okasmetsad. Luud, kivid, — oda, kirves, tulekivi. Tegevuseks on küttid ja leidjad. Kultuur iga hõimu usk oli erinev. Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.
  • Period: 1800 BCE to 500 BCE

    Eesti Pronksi aeg

    Vanem
    Nooem Pronks ja kivi ehted, esemed, tööristad, relvad nt kirves, oda, mõõk, tulekuvi. Tegevus alad Põllundus, korilased. Ühine eesti maa usk vaimudesse ja hadjatesse. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Eesti ala vanimate pronksist (vase ja inglistina sulam) esemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest leitud sirpi, mille valmistamisaeg paigutatakse vahemikku 2000–1770 eKr.
  • Period: 500 BCE to 450

    rooma rauaaeg

    Varajane rooma rauaaeg 500 ekr — 50
    Vanem rooma rauaaeg 50 — 200
    Noorem rooma rauaaeg 200 — 450
  • Period: 500 BCE to 1200

    Eesti raua aeg

    Vanem
    Keskmine

    Nooem Raud — mõõk, haamer, oda, kilp, rüü, nuga, jne. Tegevus alad on põllundus ja korilus. Väismaa kutuurid mõjutavad eestit Eesti kivikirstkalmed on maapealsed haudrajatised, mis koosnesid kalme keskel asunud ja kividest laotud ühest või mitmest kirstust ning ümbritsevast ühest või mitmest kiviringist.
  • Period: 450 to 600

    Rahvasteränu aeg

  • Period: 600 to 1050

    Viikingiaeg

    Varajane Viikingiaeg 600 — 800
    Viikingiaeg 800 — 1050
  • Period: 1050 to 1250

    Hilisem rauaaeg