Arvutite ajalugu

By Heti
  • Arvutite esiisa "Turingi masin"

    Arvutite esiisa "Turingi masin"
    Alan Turing kirjeldas 1937. a arvuti matemaatilist mudelit, nn Turingi masinat https://et.wikipedia.org/wiki/Turingi_masin
  • Period: to

    Arvutite ajalugu

  • Esimesed elekronarvutid

    Esimesed elekronarvutid
    Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse välja töötatud arvutit Z3 (1941) ja Z4 (1944), 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle aja arvutid töötasid valdavalt elektronlampidel, mis polnud töökindlad, tarbisid palju elektrit ja olid gabariitidelt suured (arvutid hõivasid terveid korruseid).
  • Esimene arvuti Eestis

    Esimene arvuti Eestis
    Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1.
  • Kasutati esimest korda terminit "personaalarvuti"

     Kasutati esimest korda terminit "personaalarvuti"
    "Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene." Personaalarvuti tänapäevane tähendus hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite, näiteks Altair 8800 tootmisega.
  • Populaarsemaks sai personaalarvuti Appli Lisa tulekuga

    Populaarsemaks sai personaalarvuti Appli Lisa tulekuga
    Lisa väljatöötamisega tehti algust 1978. aastal. Algsest projektist arenes välja graafilise kasutajaliidesega (GUI) äriklassi arvuti idee. Apple tutvustas Lisat avalikkusele alles 1983.
  • Tänapäevaste arvutite esivanem

    Tänapäevaste arvutite esivanem
    Aastal 1981 valmistas IBM seeria IBM PC (IBM 5150), mis on tänapäevaste arvutite esivanem.
  • Sülearvuti sünd

    Sülearvuti sünd
    IBM tõi 1984. aastal turule oma kaasaskantava arvuti 5155 Portable Personal Computeri nime all.[9] 1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on tänapäevalgi üsna levinud sülearvutiseeria.
  • Tasku ehk pihuarvutid

    Tasku ehk pihuarvutid
    Aastail 1990 ilmusid turule väiksed, taskusse mahtuvad nn pihuarvutid. Esialgu olid need mõeldud kasutamiseks elektronmärkmikena isikliku teabe haldamiseks, seejärel ilmusid mitmesugused täiustatud, sealhulgas võrguteenuste kasutamist võimaldavad mudelid.
  • Personaalarvutid laialdasemasse kasutusse

    Personaalarvutid laialdasemasse kasutusse
    Personaalarvutid said graafilise kasutajaliidese alles 1990. aastal koos Microsoft Windows 3.0 turuletulekuga. Selleks ajaks oli arvutid juba laiemalt kasutusel. 1990. aastatel sai võimalikuks personaalarvutite ühendamine koht- ja laivõrkudega, kasutades internetiprotokolli. 1990. aastateks oli personaalarvutite jõudlus kasvanud sedavõrd, et need suutsid keskmise töökoormuse juures käigus hoida lihtsamaid taustateenuseid, nagu näiteks veebiservereid.
  • Nutiseadmete sünd

    Nutiseadmete sünd
    Sajandivahetuse järel hakkasid pihuarvuti funktsioonid üle minema mobiiltelefonisse, mida nüüd tunneme nutitelefonina.