Euroopa ja Eesti 20. sajandi kirjandus

  • Futurism

    Sai alguse Itaaliast. Aastal 1909 ilmus Marinetti sulest teos ,,Loomise ja futurismi manifest", milles kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti.
  • Futurism Eestis

    Aastal 1910 jõudis Futurism Eestisse. Futurismi teooriaid tutvustas Johannes Semper.
  • ,,Ulysses"

    Avaldati skandaalne James Joyce teos ,,Ulysses". Joyce oli modernismi suurkuju ja avaldas suurt mõju paljudele teistele 20. sajandi kirjanikele.
  • Sürrealism

    Andre Breton sürrealistide koolkonna Pariisis. Koolkonna loomise käigus ilmus ,,Sürrealismi manifest". Looming lähtus alateadvusest ja nägemustest.
  • ,,Suur Gatsby"

    Fitzgerald avaldas oma teose ,,Suur Gatsby". Selles teoses oli hästi kujutatud mitut kadunud põlvkonna tunnust nagu näiteks mineviku idealiseerimine, Ameerika unistuse surm ning jõukate inimeste eluviisi kirjeldus.
  • ,,Proua Dalloway"

    ,,Proua Dalloway" on Virginia Woolfi üks kuulsamaid romaane. Woolf oli üks tähtsaim modernistliku romaani esindajatest. Oma romaanides kasutas ta teadvuse voolu tehnikat. Ta tungib inimese teadvuse äärmiste piirideni ja üritab talletada laiaulatusliku silmapilgu kestvaid tegelaste minevikku ja tulevikku.
  • ,,Protsess"

    Avaldati Franz Kafka romaan ,,Protsess". Kafka stiil seisnes selles, et ta sidus realismi ja fantastikat ja põimis neid omavahel väga sujuvalt. Tähtsamad teemad Kafka jaoks, millest ta ka kirjutas olid inimeksistentsi väljapääsmatus, fatalism ja eemaldumine vältimatusest.
  • ,,Ja päike tõuseb"

    Avaldati Hemingway teos ,,Ja päike tõuseb". See oli esimene teos, kus mainiti terminit ,,kadunud põlvkond".
  • ,,Tõde ja õigus" I

    Ilmus Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus" I, milles käsitleti filosoofilisi ja elulisi probleeme eestlaste jaoks tuttavate olukordade, inimtüüpide ning ajaloolise ja ühiskondliku konteksti kaudu.
  • ,,Kadunud aega otsimas"

    Valmis maailma pikim romaan ,,Kadunud aega otsimas" Marcel Prousti poolt. Prousti tähtsus ja erilisus seisneb veel selles, et ta oli üks esimesi, kes kirjutas oma teostes homoseksuaalsusest, mis on tänapäeval väga aktuaalne teema.
  • Salvador Dali

    Ilmus Salvador Dali ,,Illumineeritud naudingud". Dali looming on mõjutanud paljusid, sealhulgas ka Eesti sürrealiste.
  • ,,Iiveldus"

    Avaldati Jean-Paul Sartre romaan ,,Iiveldus". Tegemist on teosega, mis kirjeldab hästi eksistentsialismi. Eksistentsialism oli filosoofiline ja kirjanduslik vool, kus usuti, et kõik on võimalik, sest millegi pole mõtet ega eesmärki.
  • ,,Vihakobarad"

    John Steinbeck avaldas oma teose ,,Vihakobarad", mille eest hiljem võitis ta ka Nobeli kirjandusauhinna. Raamatus kirjendab ta tööinimeste rasket elu ning loob nendest olukordadest nii elavaid pilte, et need lugejaile mällu sööbivad ning kauaks meelde jäävad.
  • Nõukogude okupatsioon

    Eestis algas Nõukogude Liidu okupatsioon. Sellega lõhustati kirjandus Eestis pea pooleks sajandiks ning kirjastused riigistati.
  • Saksa okupatsioon

    Kirjastamisolud võrreldes Nõukodude okupatsiooniga paranesid ning tsensuur polnud kuigi range.
  • Modernism

    Lõppeb modernismi kõrgajastu. Modernism oli liikumine kirjanduses, mille eesmärgiks oli muuta klassikalised ideed uuenduslikeks. Modernismi kõrgajastu lõpuga saab alguse uus liikumine postmodernism.
  • ,,Loomade farm"

    Avaldati Orwelli teos ,,Loomade farm". Orwell rõhus teadlikkust sotsiaalsest ebaõiglusest ja oli vastu totalitarismile. Raamat ,,Loomade farm" kirjeldab samamoodi ebaõiglust ning toob hästi välja mõtiskluse, et kõik on küll võrdsed, kuid osad on teistest võrdsemad.
  • ,,Vangistatud mõistus"

    Czeslaw Miloszi teos räägib elust erinevates Ida-Euroopa riikides. Raamatus kirjeldab ta totalitaarse režiimi mõju inimestele nelja kirjaniku põhjal.
  • ,,Godot'd oodates"

    Avaldati Samuel Becketti näidend ,,Godot'd oodates". See on hea näide ühest absurditeatri näidendist ja üldse kogu Euroopa 20. sajandi näitekirjandusest. 20. sajandi näitekirjandus muutus palju vabamaks. Näiteks hakati siduma komöödiat ja tragöödiat omavahel, mis enne oli täiesti vastuvõetamatu. Samuti ei kirjutatud enam ainult kõrgema staatusega inimestest, vaid hakati kirjutama ka draama näidendeid, kus räägiti lihtsalt tavaliste inimeste elust.
  • Ulmekirjandus

    Ulmekirjandus arenes terve sajandi jooksul, kuid selle kõrgaeg jääb sajandi keskele, millal avaldati näiteks ka selline tuntud teos nagu J.R.R. Tolkieni ,,Sõrmuste isand" (1954). Ulmekirjandus seisneb selles, et kirjeldatakse asju, mida tegelikult olemas ei ole. Ulmekirjanduse areng on suuresti seotud ka filmikunsti arenguga. Tuntumad ulmekirjanduse kirjanikud on Isaac Asomov, Philip K. Dick ja J.K. Rowling.
  • ,,Lolita"

    Nabokovi teos ,,Lolita" oli ilmudes paljude jaoks väga šokeeriv. Raamat räägib minategelase pedofiilsest suhtest oma 12-aastase kasutütrega. Seetõttu oli teos ka väga mitmes riigis keelatud.
  • Biitnikud

    Võeti kasutusele mõiste ,,Biitnik". Biitnikute puhul oli tegemist ühiskonna madalamate lülidega. Tuntumad biitnikute teosed on ,,Alasti lõunasöök", ,,Teel" ja ,,Naisevõtt".
  • Postmodernism

    1960ndate alguses hakkas postmodernism levima kirjanduses. Postmodernistlikus kirjanduses leidub üldiselt palju irooniat, paroodiat ja skeptismi. Postmodernismis levis arvamus, et pole olemas objektiivset tõde, vaid kõik võib olla tõsi olenevalt kontekstist.
  • Kuldsed kuuekümnendad

    Alguse sai ajaperiood, mida kutsuti kuldseteks kuuekümnendateks. Seda just sellepärast, et raudsesse eesriidesse hakkasid tekkima praod, ühiskonna avatus suurenes, noorte aktiivsus kasvas ja ilmnes elementaarne isikuvabadus.
  • Kassetipõlvkond

    Hakkasid ilmuma luulekassetid igal aastal kuni aastani 1967. Pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Debüteerisid luuletajad nagu Mats Traat, Enn Vetemaa ja Paul-Eerik Rummo.
  • Faulkneri surm

    Suri Ameerika kirjanik William Cuthbert Faulkner. Faulkner oli kirjanik, kelle teosed kajastasid teadvuse voolu tunnuseid. Faulkneri üks kuulsamaid teoseid oli ,,Roos Emilyle".
  • Psühholoogilne modernism ENSVs

    1970ndate aastatel hakkas levimas ENSVs selline kirjandusvool nagu psühholoogiline modernism. Teoseid iseloomustab psühholoogiline lähivaatlus.
  • ,,Kolme katku vahel"

    Jaan Kross kirjutas oma romaanis ,,Kolme katku vahel" kui ka teistes enda teostes Eesti ajaloost. Iseloomulikuks Krossile on veel see, et ta suutis oma teostes katta pikka ajavahemikku.
  • ,,Sügisball"

    Tegemist on Mati Unti teosega. Raamat on kirjutatud postmodernistlikus stiilis. Inspiratsiooni sai Mati Unt Franz Kafkast.
  • ,,Il nome della rosa"

    Umberto Eco oma teoses ,,Il nome della rosa" kombineeris hästi semiootikat ilukirjanduses piibelliku analüüsi, keskaegsete õpetuste ja kirjandusliku teooriaga.
  • ,,Kohver"

    Ilmus Sergei Dovlatovi teos ,,Kohver". Raamatus kirjeldas Dovlatov Nõukogude Liidu elu. Dovlatovi loomingut on kirjeldatud kui Nõukogude Liidu absurdses reaalsuses sündinud satiirilist kirjandust. Samuti näitas ta lõhet ühiskonna ametliku ideoloogia ja valitsevate olude vahel.
  • ,,Mingem üles mägedele"

    Sarnaselt Krossile kirjutas Mats Traat oma teostes Eesti ajaloost. Erinevus seisnes aga selles, et Traat käsitles lühemat ajavahemikku.
  • ,,Persepolis"

    Graafiline romaan Marjane Satrapi poolt, kus autor kirjeldab enda lapsepõlve ja elu Iraani revolutsiooni ajal ja selle järgselt. Graafilise romaani erinevus koomiksiga on see, et graafiline romaan võimaldab autoril käsitleda ja avada teemasid, tegelasi ja sündmusi sügavamalt ning nüansirohkemalt kui tavalises lühikeses koomiksis.