-
Period: to
Eelnev kriis ning Prantsuse revolutsioon
-
Louis XVI tõusis troonile
Sel aastal tõusis troonile Louis XVI, kes ei olnud valmis kohustusteks mis kaasnesid kuninga positsiooniga. -
Notaablite assamblee taas elustamine.
1787 aastal taas elustas Louis XVI notaablite assamblee kes teeks uusi reforme. Notaablid aga ütlesid et neil ei ole õigust et reforme ettevõtta ning kutsuti generaalstaadid kokku. -
Riik on võlga 4.5 miljardit.
Prantsusmaa langes aina rohkem võlga mis tõttu enamasti lihtrahvas kannatas. -
Prantslaste näljahäda.
1788 a. juulis tabas maad ränk torm mille tõttu surid loomad kui ka inimesed ning mis hävitas maad. Lisaks oli selle aasta talv erakordselt külm mistõttu surid ka oliivi ja viinapuud. Leiva hind tõusis seninägematute kõrgusteni mis ei aidanud juba halva saagi tõttu tekkinud näljahädaga. -
Generaalstaadid kokku kutsumine ning järgnev revolutsioon
Kuninga Louis XVI inkompetentsuse tõttu kutsuti kokku generaalstaadid et makse kehtestada. Kolmas seisus aga tundis et neid kohati ebavõrtselt ning algas prantsuse revolutsioon. -
Revolutsiooni alang.
Pariisis oli tekkinud suur ärevus nii aadlikute kui ka lihtrahvas seas. Kuningas oli hakanud vägesid koondama ümber Pariisi. Ta väitis et see oli avaliku korra kindlustamiseks aga rahvamass ei uskunud teda. 12. juulil jõudsid Pariisi kuuldused et kuningas oli vallandanud populaarse ministri Neckeri. Kui sõduritele anti käsk et rahvahulk laiali ajada peeti see rünnakuks ning rahvas hakkas relvi hankima. -
Bastille'i vallutamine
14 juulil et hankida relvi vallutas rahvas Bastille'i. Seda päeva peetakse ametliku revolutsiooni alguseks. -
Vana korra likvideerimine
Deklareeriti feodaalkorra lõppenuks ning tehti "inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1790. aastal koos teiste reformidega nagu kirikureform kaotati ka aadliseisus ning keelati aadlitiitlite kasutamine. -
Uus põhiseadus
1791 aasta suveks valmistati uus põhiseadus milles Prantsusmaast tekiks põhiseaduslik monarhia. Ent peale kuninga põgenemis proovi mõned hakkasid nõudma vabariigi loomist. -
Jakobiinide masstapmised
1792 aasta sügisel kui vaenuväed lähenesid Pariisile mõisteti 1200 vangi surma et nad ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Järgnevalt jakobiinid arreteerisid mõõdukamad Rahvuskonvendi liikmed ning paljud ka mõisti hukka. Lisaks ülestõusude mahasurumis käigus suri mitu sada tuhat veel. Sellel perioodil kahtlustati kõiki reeturlikuses. -
Period: to
Jakobiinide diktatuur
-
Sõja ja vabariigi kuulutamine
1792 aasta septembris olid pinged Euroopas kõrged. Prantslased otsustasid ennetada rünnakut ning kuulutasid sõda Austria vastu. Preisimaa liitus sõjaga ning ähvardati hävitada Pariisi kui kuningat puudutakse. Tulemus oli ootustele vastu pidine, nüüd oli näha kelle pool tegelt kuningas oli ning kuulutati vabariik. -
Kuninga saatus
Rahvuskonvent pidi otsustama kuninga saatust. Mõõdukamad tahtsid et kuningat lihtsalt ametist tagandada kuid jakobiinid kes nõudsid kuninga hukkamist saavutasid rohkem edu. 21. jaanuaril 1793. aastal hukati kuningas giljotiinil. Seejärel haarasid võimu radikaalid. -
Jakobiinide võimu lõpp.
1794 aasta juulis korraldas rühm Rahvuskonvendi saadikuid Robespierre´i arreteerimise ning ta hukati koos oma toetajatega. -
Direktooriumi moodustamine
1795 aastal moodustati viiest liikmest koosnev valitsus ehk Direktoorium. Direktooriumi eesmärk oli leida äärmuslikke ja mõõdukate kesktee et taastada stabiilsus. -
Napoleoni riigipööre ning revolutsiooni lõpp.
1799 aastal korraldas kindral Napoleon Bonaparte riigipöörde, kukutas Direktooriumi ning kuulutas end riigi esimeseks konsuliks. Revolutsioon oli sellega lõppenud ning Prantsusmaa pöördus taas ainuvalitsuse juurde.