Geokronoloogiline skaala Adeele A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Maa teke

4600 BCE

Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku taevakehaga Theia ja tekkis Kuu.

Maakoore tardumine

4500 BCE

Algne maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maal tekkinud mineraaliterad on 4,4 miljardit aastat vanad ja vanimad praeguseni säilinud kivimid 4 miljardit aastat vanad.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu ilmus planeedile Maa mitte hiljem kui 3,8 miljardit aastat tagasi. Seega olid primitiivsed organismid (tsüanobakterid) olemas juba Arhaikumi lõpus.
Algorganismid on tõenäoliselt sündinud tolleaegsete atmosfäärigaaside reaktsioonist Päikese UV-kiirguse mõjul. Tekkinud suured ahelmolekulid kogunesid merelahtedesse, kus jõudis molekulievolutsioon pikkamööda algeliste rakkudeni, mis tõenäoliselt olid võimelised oma paljunemist reguleerima.
Täit selgust elu tekkimise viisi kohta siiski ei ole.

Stromatoliidid

3500 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema umbes 3,5 miljardit aastat tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias.

Esialgne fotosüntees

3400 BCE

Fossiilid, mida arvatakse olevat fotosünteetilised organismid, on dateeritud 3,4 miljardi aasta vanuseks. Esialgne fotosüntees konverteeris süsihappegaasi ja vesiniksulfiidi valgusenergia abil suhkruks. Selle protsessi käigus tekkis väävel.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2500 kuni 542 miljonit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

II tüüpi fotosüntees

2400 BCE

2,4 miljardit aastat tagasi algas teine fotosünteesi periood, milles süsihappegaasist ja veest moodustus päikeseenergia abil glükoos.
II tüüpi fotosüntees, mille käigus vabaneb hapnik, suurendas vaba hapniku hulka kõigepealt vees ja edaspidi ka atmosfääris.

Suur Hapnikusündmus

2400 BCE

2,4-2,3 miljardit aastat tagasi toimus Suur Hapnikusündmus. Ookeanides olevad tsüanobakterid (anaeroobsed) hakkasid endale energia tootmiseks fotosünteesima. Aja jooksul vabastasid need jäätmetena suurel hulgal hapnikku, mis kogunes ookeanidesse, kuni lõpuks sisenes atmosfääri. Enamik primitiivsetest prokarüootidest olid tõenäoliselt anaeroobsed, mistõttu võis hapnik mõjuda neile surmavalt - ellujääjad olid sunnitud evolutsioneeruma, mis võis omakorda olla oluline eukarüootide tekkele.

Neoproterosoiline hapnikusündmus

850 BCE

Suur hulk asitõendeid viitab teisele - neoproterosoilisele hapnikusündmusele - umbes 850-540 miljonit aastat tagasi. Selle tulemusel tõusis atmosfääris O2 kontsentratsioon tänapäevase suurusjärguni, kuid selle tõusu täpne iseloom pole veel selgunud.

Fanerosoikum

542 BCE

Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni. Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks: Kainosoikum, Mesosoikum ja Paleosoikum.

Paleosoikum

542 BCE

Kestus 542-252 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485 miljonit aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi alguses ilmusid toesega varustatud hulkraksed loomad.

Kambrium

Period: 542 BCE to 485 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalade evolutsioon algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Esmased kalad kuuluvad lõuatute kalade suguvõsasse. Esimesed lõualuuga kalad arenesid ilmselt välja ordoviitsiumi ajastul. Devoni ajastul toimus kalade mitmekesisuse suur kasv, mistõttu kutsutakse seda ka kalade ajastuks.

Esimesed selgroogsed

530 BCE

Selgroogsete evolutsioon algas Kambriumi plahvatuse ajal. Algselt puudus neil lõualuu. Varaseimad teadaolevad selgroogsed kuulusid Chengjiangi elustikku ja elasid umbes 518 miljonit aastat tagasi. Nende hulka kuulusid Haikouichthys, Myllokunmingia, Zhongjianichthys, ja tõenäoliselt Haikouella. Amnioodid hargnesid amfiibsetest tetrapoodidest karboni ajastu alguses.
Üle poole kõigist elavatest selgroogsete liikidest on kalad, ülejäänud on tetrapoodid: kahepaiksed, imetajad, roomajad ja linnud.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485-443 miljonit aastat tagasi.Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Esimesed maismaataimed

465 BCE

Tõendid maismaataimede tekke kohta ilmnevad esmakordselt ordoviitsiumi keskel, devoni keskpaigaks olid paljudel taimedel juba tänapäevaste maismaataimede tunnused, sealhulgas juured ja lehed. Hilis-devoniks oli mõnedel taimedel sekundaarne vaskulaarne kude, mis tootis puitu ning moodustusid kõrgetest puudest metsad.

Silur

443 BCE

Kestus 443-419 miljonit aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid; ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Silur

Period: 443 BCE to 419 BCE

Devon

419 BCE

Kestus 419-359 miljonit aastat tagasi. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Devon

Period: 419 BCE to 359 BCE

Esimesed kahepaiksed

408 BCE

Mõnedel kaladel olid välja kujunenud primitiivsed kopsud, mis aitasid neil õhku hingata, kui vees oli vähe hapnikku. Samuti võisid nad kasutada oma tugevaid uimesid, et veest välja kuivale maale minna, kui asjaolud seda nõudsid. Lõpuks arenesid nende uimed jäsemeteks ja neist said kõigi tetrapoodide, sealhulgas nüüdisaegsete kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate esivanemad.

Esimesed putukad

400 BCE

Esimesed putukate fossiilid ulatuvad 400 miljoni aasta tagusesse aega. Putukad olid ühed varaseimad maismaataimetoidulised.

Karbon

359 BCE

Kestus 359-299 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Karbon

Period: 359 BCE to 299 BCE

Esimesed roomajad

320 BCE

Roomajad põlvnevad karboni ajastu ürgsetest kahepaiksetest. Triiases algas kiire diapsiidide rühmade teke - olulisemad olid soomuselised (kelle hulka kuulub enamik tänapäeva roomajaid) ning sisal- ja lindvaagnalised (dinosauruste peamised rühmad ja domineerisid kogu keskaegkonna jooksul maismaaloomastikus). Kriidi ajastu lõpus toimus enamiku roomajate rühmade väljasuremine.

Perm

299 BCE

Kestus 299-252 miljonit aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Pangaea hiidmanner

299 BCE

Pangaea hiidkontinent tekkis permi ajastul. Selles olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean. Pangaea lagunemise tagajärjel tekkisid kõigepealt Gondwana, mis hõlmas tänapäevast Austraaliat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat, Antarktist, Hindustani poolsaart ja Madagaskarit, ning Lauraasia, mis sisaldas Laurentiat (tänapäevase Põhja-Ameerika tuum) ning Euraasiat.

Perm

Period: 299 BCE to 252 BCE

Mesosoikum

252 BCE

Kestus 252-66 miljonit aastat tagasi. Mesosoikum jaotatakse kolmeks ajastuks: triias, juura ja kriit.

Triias

252 BCE

Kestus 252-201 miljonit aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Triias

Period: 252 BCE to 201 BCE

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosaurused

230 BCE

Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.

Esimesed imetajad

220 BCE

Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest umbes 220 miljonit aastat tagasi. Imetajatele on iseloomulikud piimanäärmed (imetamiseks), mis puuduvad teistel selgroogsetel. Munade niiskena hoidmiseks arendati vedelikku, millest sai keeruline, toitaineterikas piim, mis võimaldas seejärel muna suuruse vähenemist. Arvatakse, et laktatsiooni areng on toonud kaasa ka imetajatel täheldatud keerukama hambumuse, kuna imetamine oleks võimaldanud lõualuu pikaajalist arengut enne hammaste kasvu.

Juura

201 BCE

Kestus 201-145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahpaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Juura

Period: 201 BCE to 145 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Lindude evolutsioon algas juura ajastul.
Esimene selgelt tänapäevaste lindude tunnustega (ning ka paljude roomajalike tunnustega, nagu hambad ja sõrmedega esijäsemed) fossiil on arheopterüks umbes 160 miljoni aasta tagusest ajast.

Kriit

145 BCE

Kestus 145-66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Üheks peamiseka väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kriit

Period: 145 BCE to 66 BCE

Esimesed õistaimed

140 BCE

Enamik taimerühmi oli permi-triiase väljasuremissündmusest suhteliselt puutumata, kuigi taimede struktuurid muutusid. See võis luua eeldusi õistaimede ilmumisele ja nende hilisemale mitmekesistumisele.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66-23 miljonit aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad, kliima jahenedes muutusid valdavaks heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

66 BCE

Kestus 66 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kainosoikum jaotatakse kolmeks ajastuks: paleogeen, neogeen ja kvaternaar.

Paleogeen

Period: 66 BCE to 23 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23-2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograaafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Neogeen

Period: 23 BCE to 3 BCE

Mammutid

5 BCE

Mammutid ilmusid 4,8 miljonit aastat tagasi. Nad elasid Euraasias, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Mammutid surid välja viimase jääaja lõpus, üldiselt 10 000 aastat tagasi. Osalt põhjustas seda sobivate elupaikade kadu, osalt inimeste jahipidamine. Siberis elas mammuteid veel umbes 6000 aastat tagasi.

Australopiteekus

4 BCE

Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased, kes arenesid Ida-Aafrikas välja umbes 4 miljonit aastat tagasi ja surid välja 2 miljonit aastat tagasi.

Kvaternaar

3 BCE

Kestus 2,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Perekond Homo

3 BCE

Inimese perekond - Homo - kujunes umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.

Kvaternaar

Period: 3 BCE to 1 BCE

Nüüdisinimene

1 BCE

Homo Sapiens kujunes välja umbes 300 000 aastat tagasi Aafrikas. Üle 100 000 aasta tagasi rändasid nüüdisinimesed Aafrika mandrilt välja, esmalt Aasiasse ja jõudsid 60 000 aastat tagasi isegi Austraaliasse. Alles seejärel, umbes 40 000 aastat tagasi, asustasid nad Euroopa ning üle 20 000 aasta eest Ameerika.

Neandertallased

1 BCE

Eksisteerisid 500 000-25 000 aastat tagasi. Inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus). Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens), kes tõrjusid hiljem oma asualadelt neandertallased välja, mis lõpes viimaste väljasuremisega.