Geokronoloogiline skaala Polina E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, kui Maa ja Marsi-suuruse taevakeha, mida kutsutakse Theiaks, kokkupõrke. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis veekeskkonnas. Esimesed isepaljunevad molekulid olid RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus.

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist , mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii täna päevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja sur nud organismirühmi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Hakkasid levima esimesed keerulised mitmerakulised eluvormid. Nende ilmumise kohta on palju teooriaid ja hüpoteese.

Eukarüootide areng

1500 BCE

Hakkasid levima esimesed eukarüoodid. Eukarüootide evolutsioonis on olulist rolli mänginud endosümbioos.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka mitmel, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambrumi loomariiki ilmusid järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Sellist saak ja röövloomade üheaegset evolutsiooni määrus ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalade esivanemad olid arvatavasti lantsettidega ehituselt sarnased loomad, nagu pikaya, Haikouichthys ja Myllokunmingia. Need kolm perekonda tekkisid Kambriumi plahvatuse ajal, mil loomade mitmekesisus järsult suurenes.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elutik. Ilmusid esime sed maismataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valda valt soe , kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine , mis lõppes jääajaga . Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna ala nemise kuni 100 m võrra ja muudis palju madalmered kuivaks maismaaks . Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Olid aktiivsed võimsad kaevandamisprotsessid, mis viib kokkutõmbumiseni ja paljude merede kuivamine. See põhjustas mõnede vetikate "väljatuleku" maismaal.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, koral lide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed).

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli mais maataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaik sed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Esimesed kahepaiksed

360 BCE

Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsioonis murranguliseks sündmuseks. Seda võimaldasid kalade uimjäsemete muutumine aegamisi varvasjäsemeteks ja lõpusehingamise asendumine kopsuhingamisega.

Karbon

350 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kas vasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel – mere rannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võr reldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geo loogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esime sed roomajad.

Perm

300 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümb ritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asusta nud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.

Imetajate ilmumine

220 BCE

Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest juuraajastu algul, umbes 220 miljonit aastat tagasi. Esimesteks imetajateks olid väikesed närilise taolised loomad, kes toitusid putukatest ja tol ajal Maad valitsenud dinosauruste munadest.

Esimesed roomajad

220 BCE

Roomajad ehk reptiilid on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Roomajad põlvnevad ürgsetest kahepaiksetest. Esimesed teadaolevad roomajalaadsed olid tsejaia, hülonoomus ja paleotüüris varasest karbonist, kaks viimast kuulusid roomajate ürgseimasse rühma kotülosaurused. Need algelised roomajad olid tegelikult roomajate ja kahepaiksete vahevorm.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Lindude eellased eraldusid keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. Esimene selgelt tänapäevaste lindude tunnustega (ning ka paljude roomajalike tunnustega, nagu hambad ja sõrmedega esijäsemed) fossiil on arheopterüks.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed , mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. ​Õied ja nendest arenevad viljad aitavad taimedel paremini paljuneda ja levida.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Laialdast, ent siiski mitte üksmeelset poolehoidu pälvinud teooria järgi seletab just see asteroidi tabamus 66 miljonit aastat tagasi toimunud ja teiste hulgas dinosaurused maamunalt pühkinud massilist väljasuremist.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk - järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

4 BCE

Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, šimpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast.

Kvaternaar

2 BCE

Alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas ala nud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.