-
Prantsusmaa kriisi algus
Prantsusmaa sattus tõesti kriisi umbes 1774. aastal, sest nüüd oli Prantsusmaa endale sügava augu kaevanud, kulutas rohkem kui sissetuli. Maksta oli vaja ka seitsme aastasest sõjast sõjavõlg. Troonile oli just astunud Louis XVI, kes pidi kuidagi prantslased vaesest tulevikust päästma. -
Notaablite assamblee taaselustati
Kuningas vajas korra (nt maksude muutmiseks) toetust. Taaselustas kõrgaadlikest koosneva assamblee -
Kuningavõimu kriis, muutus oli tulekul
Kuninga autoriteet langus, inimesed said aru, et kuninga võim pole jumala tahe. Hakkati arutama rohkem filisoofilisi ja poliitilisi seisukohti. Peale selle, et inimesed hakkasid kuninga võimus kahelma levisid kuulujuttud, kuidas mees enda eraeluga ei saanud hakkama. Kuningas sai pilkealuseks. -
Generaalstaadid
Kuninga võim oli hukkas, mees pidi võtma selleks midagi ette. Taaselustas notaablite assamblee, et kehtestada makse ja korda muuta. Notaablid, aga ei saanud ise makse vastuvõtta, sest selleks on vaja iga seisuse poolt esinduskogu- generaalstaadid. Muud ei jäänud üle ning kutsuti generaalstaadid 1789. aastal kokku. -
Rahvuskogu
Tekkis uus kogu, et 3 seisuse elu paraneks. Kogu koosnes kolmandast seisusest ja vaimulikest -
Bastille vallutamine
Bastille vallutamine oli revulatsiooni murrang, sest nüüd oli selge, et kuninga relva jõust ei piisa, et revulatsiooni lõpetada. -
Aadliku seisuse lõpp
Asustus kogu oli otsusel, et seisuslik ühiskond peab kaduma. 3 seisus ei peaks tööd rabama samal ajal kui teised tema pealt elavad. Aadlite seisus kaotati ja keelati aadli tiitli kasutamise. See oli uue ühiskonna algus. -
Asutav Kogu
Rahvakogu nimi muudeti ära Asutavaks Koguks, rõhutades eesmärki luua uus poliitiline süsteem -
Kuninga proov põgeneda
Kuningas polnud nõus oma võimu vähendamisega ning otsustas Prantsusmaalt põgeneda, et koos teiste riikide abiga prantsusmaa revulatsioonile vastu minna. Kuninga kahjuks tundis ühes postimajas postimeister Louisi ära ning ta saadeti tagasi oma lossi. -
Uus põhiseadus
Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia. -
Prantsusmaa ja Austria sõda
Austria tahtis revulatsiooni mahasuruda, et revulotsioon ei leviks edasi. Enne kui Austria sai rünnata kuulutas Prantsusmaa Austriale sõja, kus prantslased austerlastelt lüüa said. -
Prantsusmaa Vabariik
Kuninga võimule tuli lõpp, tekkis vabariik -
Jakobiinide diktatuur
Inimesed, kes revulatsiooni vastu läksid hukati Maximilien Robespierre otsusel, kes sai võimu elu ja surma üle. Taktika oli revulatsiooni vaenlasi hirmutada võetes kasutusele terrori. -
Kuningas mõistetakse surma
Rahvusesindus pidi otsustama, mis vana kuningast saab. Seisukoht, mis sai kõige rohkem toetust oli jakobiinide oma: kuningal ei saa olla mingeid eriõiguseid ja Louisi peab kohtu alla andma. Tehti hääletus, mille võitis vanale kuningale surma nuhtluse määramine. -
Maximilien Robespierre hukutati
-
Direktoorium
Moodustati direktoorium, mille eesmärk oli taastada kord, aga samas säilitada revulatsiooniga võidetud võrdsus ja vabadus. Selle ülesande sai endale kuulsuse saanud noor kindral Napoleon Bonaparte. -
Revulatsiooni lõpp ja ainuvalitsuse tagasitulek
Võimas Napoleon, keda austati kuna ta suutis hoida oma riiki kontrolli all, samal ajal säästes selle au, kukutas Direktooriumi ning kuulutas end riigi esimeseks konsuliks