-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujuneb. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär, hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Suur taevakeha põrkus Maaga -
4000 BCE
Arhaikum
Tekkis tõenäoliselt hüdrosfäär. Algelised eluvormid. On säilinud bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
3800 BCE
Elu teke
Tekkisid esimesed bakterid. -
2500 BCE
Proterosoikum
Proterosoikum on kivimiliselt palju paremini esindatud kui arhaikum. Toimus mitu suurt jäätumist, mille tõttu Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
Period: 542 BCE to 2 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Toimus massiline mereelustiku väljasuremise, sest ookenipind alanes 100 meetrit. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
443 BCE
Silur
Temperatuur oli stabiilne ja kõrge. Siluri lõpuks suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. -
419 BCE
Devon
Devoni ajal oli kliima peamiselt ariidne, eriti kuiv oli ekvaatoril. Mu sõbra nimi on ka Devon. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Nim. kivisöeajastuks. Esimesed roomajad ja maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Permi lõpus hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva krõbedaga, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. -
252 BCE
Triias
52 millioni aasta pärast tulevad dinosaurused. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused on roomajad. Kõige suuremad maismaal elanud loomad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad. -
66 BCE
Paleogeen
Austraalias arenesid kukkurloomad. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Ilmusid esimesed inimeseeelased. Maod hakkasid kiiremini levima. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. -
2 BCE
Kvaternaar
Aafrikas alanud evolutsiooni kaudu on inimeste eelastest, perekond homo sapiens´id. Välja on surnud mitmeid imetajaid: mammutid, karvased ninasarviku ning mitmed linnuliigid. Jääaeg, mammutid ja "Sid". -
Esimesed inimesed Kuul
"Rain.L oli üks neist." -
Geokronoloogilise skaala teke ja uuendused
Uuendus 1.1 tuli, sest üks koolilaps polnud rahul iseendaga, et sai nii lihtsa töö kolme.
