Geoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Kreete G2EV

By Kreete Keres
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Hadaikum algas planeet Maa tekkega ja selle lõpuks loetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast leitud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Arhaikumi kestvus oli 4000 eKr - 2500 eKr. Selle meredes hakkasid arenema esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismidest kujunenud kihilised moodustised). Stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Proterosoikumi kestvus oli 2500 eKr - 542 eKr. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, sest tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk argueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambriumi kestvus oli 542 eKr - 485 eKr. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ordoviitsiumi kestvus oli 485 eKr - 443 eKr. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe ning soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ajastu lõpul hakkas toimuma kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Selle tõttu hakkas ka mereelustik massiliselt väljasurema.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri kestvus 443 eKr - 419 eKr. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel/üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, kellest esimeste hulka kuulusid nt skorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Devoni kestvus 419 eKr - 359 eKr. Devoni troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel olid suured riffed. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed kiskjad. Devoni ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karboni kestvus 359 eKr - 299 eKr. Võimsates karboni metsades kasvasid tänapäaeva sõnajalgade ja teiste taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatele aladele kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Karboni ajastul oli võrreldes teiste ajastutega kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, kellest osadel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Permi kestvus 299 eKr - 252 eKr. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid tingimustega kohaneda. Ajastul suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Triiase kestvus 252 eKr - 201 eKr. Tohutu väjasuremise tõttu permi ajastul, oli triiase ajastu üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpul järgneva väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Juura kestvus 201 eKr - 145 eKr. Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid nt plesiosaurused. Juura ajastu meredes leidus ka tänapäevaste kalade tüüpi kalu. Maismaast oli enamik kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kriidi ajastu kestvus 145 eKr - 66 eKr. Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud suures osas plesiosauruste ja rudistidega. Maismaal valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued linnu - ja imetajaliigid. Kriidi ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Paleogeeni kestvus 66 eKr - 23 eKr. Paleogeeni ajastul hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid asurkonnast suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, kuid see hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Neogeeni kestvus 23 eKr - 2,5 eKr. Neogeeni ajastul omandasid mandrite geograafia ning loomade ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud ning rotid ja hiired. Sellel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid hominiidid ehk inimeste eellased. Neogeenis oli korduvaid jäätumisi maa kliima jahenemise tõttu. Selle tõttu kujunes poollustel jääkate.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaari kestvus 2.5 eKr kuni tänapäevani. Kvaternaari ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud Homo tänapäevase inimese ehk homo sapiensini. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja - ja linnuliike (nt mammutid, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Period: 2 BCE to

    Kvaternaar