-
1564
Kärdla esmamainimine
Kirjalikes allikates mainiti esimest korda Kärdlat ning mitmeid teisi Hiiumaa külasid.
(Histrodamus). -
Katk ja näljahäda
Hiiumaal möllas katk ja näljahäda (Põllo jt 2015) -
Suur mõisade reduktsioon
Toimus Suur mõisade reduksioon, kus mõisaid alustati Rootsi kuninga poolt tagasi võtma (Põllo jt 2015). -
Ikaldusaastad
Aastatel 1695-1597 -
Põhjasõda
Aastatel 1700-1721 -
Katk, Hiiumaale saabuvad Vene väed
Katk katkestas rahvaarvu taastumiste. Saabusid Vene väed (Põllo jt 2015). -
Suur osa Kärdla elanikest suri katku.
1711-1712 aastate katk jõudis ka Hiiumaale ning Kärdlas jättis see ellu vaid väheseid (Pauska 1988) -
Kärdla karjamõis
Kärdla muudeti karjamõisaks ja suurem osa rootslasi pidid talud maha jätma ja mujale elama minema (peamiselt Vormsile) (Põllo jt 2015) -
Hiiu-Kärdla Kalevivabriku asutamine
Asutas Peter Ludvig Konstantin koos oma noorema venna Georg Heinrich Eduardiga Suuremõisa Kalevivabriku. Mis viidi järgmisel aastal üle Kärdlasse (Põllo jt 2015).
(Pilt: Dan Lukase kogust) -
Kärdla hariduse algusaasta
Koolihariduse algusaeg Kärdlas. Kärdlas alustas tööd leerikool, kus õppisid 4 tüdrukut ja 16 poissi. (Põllo jt 2015) -
Kalevivabriku tööliste elamute ehitamine
Vabrikuparun andis luba vabriku töölistele elamuid ehitada (Pöllo jt 2015). -
Hävinenud Kärdla saksa kabel
Kärdla, Pikk 2b
(Eesti Arhitektuurimuuseum) -
Kalevivabrikule maad eraldati Kerteli vallaks (vabriku vald)
Kärdla kalevivabriku maad eraldati Kerteli vallaks (vabrikuvald)
(Põllo jt 2015) -
Kärdlasse rajati sadamasild
Kärdlasse rajati sadamasild, mida kasutas kalevivabrik tootete vedamises (Põllo jt 2015). -
Kärdla kool jagunes kaheks
Kool jaotati kaheks, poistekool ja tütarlastekool (Põllo jt 2015). -
Kalevivabriku suur tulekahju
Toimus suur tulekahju milles hävines suurem osa vabrikust.
Uuesti ehitati üles 1873. aastal.
(Põllo jt 2015; Pildi allikas: Hiiumaa Muuseumid SA) -
Kärdla laenuraamatukogu
Asutati laenuraamatukogu, kust oli võimalik väikese hinna eest raamatuid laenutada (Põllo jt 2015). -
Kärdla saksa kool
1876-1914 tegutses saksa kool, kus õppisid vabrikumeistrite lapsed. (Põllo jt 2015) -
Kärdlas oli 2055 elanikku
- aastal elas Kärdlas 2055 inimest (Pauska 1988).
-
Kärdlasse ehitati uus posti- ja telegraafikontor
Ehitati uus Posti- ja telegraafi kontori mis lõpetas hobupostijaama tegutsemise (Põllo jt 2015). -
Kärdla kalevivabriku esimene streik
Kärdla kalevivabrikus toimus esimene streik. 40 naist olid katkestanud töö ja läinud direktori juurde nõudma kahe vallandatud naise tööle tagasivõtmist
(Põllo jt 2015) -
Eesti Rahvahariduse Selts
Eesmärgiks oli erakooli asutamine
(Põllo jt 2015). -
Kärdla paadisadam
(Eesti Rahva Muuseum) -
Period: to
Tegutses Kärdla haridusseltsikool
Tegutses Kärdla haridusseltsi kool kus oldi õpetatud eesti keele ja vene keel kõrval ka saksa, prantsuse ja inglise keelt
(Põllo jt 2015) -
Kärdla esimene kino
Nuutri jõe ääres avati 300 istmekohaga kino (Põllo jt 2015). -
Kärdla kõrgem algkool
Kärdla algkool nimetati ümber Kärdla kõrgemaks algkooliks (Põllo jt 2015). -
Kärdla noorte ühing
Pildi allikas: Hiiumaa Muuseumid SA -
Kärdlast sai alev
(Kärdla sai alevi mõõdu välja) (põllo jt 2015). -
Kärdla keskväjak
(Hiiumaa Muuseumid SA) -
Asutati Kärdla vabatahtlik tuletõrje selts
Lisaks oma põhitegevusele edendas see ka sporti
(Põllo jt 2015) -
Kärdla kalevivabrik
Kärdla, Sadama 15
(Eesti Rahva Muuseum) -
Hiiumaa esimene laulupidu
Toimus Kärdla kiriku lähedal avaral väljakul
(Põllo jt 2015) Pildi allikad: Eesti Rahva Muuseum -
Alustati Kärdla Pritsumaja ehitamist
Kuigi Kärdla Pritsumaja ehitamist alustati 1920. keskpaiku, siiski toimus põhiline ehitus 1934-1935. aastal. Hoone valmis täielikult alles 1937. aastal. (Tuletõrjumise...) -
Viietee ristmikule paigaldati gaasilampi
Rookopli, Allika, Põllu ja Uue tänavate ristumis kohas asuv Viietee ristmikule paigaltati gaasilamp (Põllo jt 2015). -
Kärdlasse ehitati uus koolimaja
- aastal ehitati Kärdlasse uus koolimaja, mis on praegune nn vanamaja (Põllo jt 2015)
-
Hiiumaale jõudis naisliikumine
Üksteise järel asutati valdades perenaiste seltse
(Põllo jt 2015). -
Pritsumaja
1928-1937. aastad ehitati pritsumaja millest edaspidi kujunes seltsielu keskus (Põllo jt 2015).
(Pilt: Hiiumaa Muuseumid SA) -
Kärdlale anti linnaõigused
- mai 1938. aastal said 14 alevit linnaõigused, sealhulgas ka Kärdla (Kõrv 2018)
-
Avati Kärdla keskkool
Avati Kärdla keskkool kuna leiti, et on Hiiumaa isoleerituse tõttu oli raske peale algkooli lõpetamist õpinguid jätkata
(Põllo jt 2015) -
Sõjasuvi ja -sügis 1941
Tahkunas saksa sõjaväe ja punaarmee lahingute käigus pommitati ka Kärdlat. -
Massiküüditamine
teadaolevalt küüditati rohkem kui 200 hiidlast (Põllo jt 2015). -
Kärdlast sai maakonnalinn
-
Kärdla turuplats
(Hiiumaa Muuseumid SA) -
Kärdla kultuurikeskus ja kinosaal
Valmis kultuurikeskus ja selles asuv kinosaal
(Põllo jt 2015) -
Avati Kärdlas muusikakool
- aastast Rudolf Tobiase nimeline muusikakool (Põllo jt 2015). Praegu asub muusikakool Kärdla Põhikooli kõrval.
-
Kärdla Ühisgümnaasiumis valmis poiste tööõpetuse maja
Esialgu toimusid seal ka füüsika ja autoõpetus. (Kärdla Põhikool) -
Kärdla keskväljak, Majapidamistarvete kaupluse hoone
(Hiiumaa Muuseumid SA) -
Uue koolimaja valmimine
Valmis uus koolimaja mille ehitus oli veninud
(Põllo jt 2015) Pildi allikas: Hiiumaa Muuseumid SA -
Pae Tänav 1980-1989
(Hiiumaa Muuseumid SA) -
Kärdla kalevivabriku mälestusmärk
- aastal püstitati vabriku töölistele monument. (Jesmin jt 1998) (Pilt: Eesti Vabaõhumuuseum SA)
-
Kärdla keskväljak, Tarbijatekooperatiivi hoone
(Hiiumaa Muuseumid SA) -
Kärdla keskväljak
(Eesti Rahva Muuseum) -
Kärdala pritsumaja
Kärdla, Tiigi 1a
(Eesti Vabaõhumuuseum SA) -
Kärdla Ristja Johannese kirik
(Eesti Vabaõhumuuseum SA) -
Kärdla kalevivabriku direktori maja, praegune Hiiumaa muuseum
(Eesti Vabaõhumuuseum SA) -
Kärdla Ühisgümnaasiumi söökla renoveeriti
(Kärdla Põhikool) -
Kärdla keskkoolist sai Kärdla Ühisgümnaasium
(Kärdla Põhikool) -
Kärdla pritsumaja tänapäeval
Kärdla, Tiigi 1a
(Eesti Vabaõhumuuseum SA) -
Kärdla koolimaja 2004
Kärdla, Uus 4
(Eesti Vabaõhumuuseum SA) -
Kärdla Ühisgümnaasiumi poiste- ja tüdrukute käsitöömaja renoveerimine
(Kärdla Põhikool) -
Kärdla linna ja Kõgessaare valla ühinemisleping
Kärdla linn ja Kõrgessaare ühinesid ning moodustasid Hiiu valla
(Hiiuvald) -
Lammutati Kärdla Ühisgümnaasiumi üks tiib ning ehitati sinna Hiiumaa Riigigümnaasium
lammutati Kärdla Ühisgümnaasiumi üks tiib, et ehitada asemele Hiiumaa Gümnaasium. -
Kärdla Ühisgümnaasium saab endale nimeks Kärdla Põhikool
Kuna põhikool ja gümnaasium olid nüüd kaks eraldi kooli, nimetati endine Kärdla Ühisgümnaasium ümber Kärdla Põhikooliks (Kärdla Põhikool) -
Period: to
Hiiumaa Gümnaasiumi ehitamine
Ehitati Hiiumaa Gümnaasium põhikooli kõrvale (Põllo jt 2015). -
Hiiumaa vald
Käina vald liitus Hiiu vallaga.
(Hiiuvald) -
Hiiumaa vald
Valitsuse määrusega sundliideti Pühalepa vald ja Emmaste vald Hiiumaa vallaga
(Hiiuleht)
