Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

https://www.youtube.com/watch?v=TBikbn5XJhg

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, esialgne atmosfäär ja ookeanid.

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib kuu. https://www.youtube.com/watch?v=6AviDjR9mmo

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suur osa tänapäeva loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid selgrootute rühmad, nt käsnad, ainuõõssed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid siis hakkas kiiresti jahenema ning ajastu lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Esimesed loomad maismaal, nt tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Rikkalik põhjaelustik troopikameredes. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid sel ajal tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, aga ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Tekkisid esimesed selgroogsed (kahepaiksed), kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada. Milline oleks inimese elu devoni ajastul: https://www.youtube.com/watch?v=bM6gEUNyEqA

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Hiidmandri sisealal oli kuiv kõrb ning seal oli karm kliima. Maismaaloomastikus oli kõige rohkem roomajaid. Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, permi lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai järjekordse väljasuremise tõttu peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad.

Mesoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Peamised loomad olid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Kriidi ajastu dinosaurused: https://www.youtube.com/watch?time_continue=6&v=2OP5FNVkCys&feature=emb_title Dinosauruste hävimine: https://www.youtube.com/watch?v=vq3nWnTkFbk

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist hakkas elama maismaal. Kliima oli alguses soe ja niiske, kuid siis hakkas kliima järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said sellel ajastul tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ehk perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Väljasuremist seostatakse inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.