Geokronoloogiline skaala Karli R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Periood, mis oli 4 miljardit aastat tagasi kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Atmosfääris puudus vaba hapnik. Selle perioodi ajal tekkis Maale elu. Kuna samuti ei olnud veel olemas osoonkihti, mis neelaks UV-kiirgust, sai elu hakata arenema ainult vees.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Periood, mis kestis 2,5 miljardit aastat tagasi kuni 542 miljonit aastat tagasi. Mitmel korral oli Maa jääga kaetud. Atmosfääris ning ookeanite pinnakihis hakkas suurenema hapnikusisaldus. Seda põhjustas fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 524 BCE

Kambrium

542 BCE

Periood, mis kestis 542 miljonit kuni 485 miljonit aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus - väga kiire evolutsioon, mille käigus arenesid välja kõik peamised organismide ehitustüübid. Röövloomadel kujunesid jõulised lõuad ning teravad hambad, saakloomadel kujunes välja aga mineraalne toes ehk välisskelett.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Periood, mis kestis 485 miljonit aastat tagasi kuni 443 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal oli soojades troopikameredes rikkalik elustik. Ajastu lõpul toimus kliima järsk jahenemine, mis tingis jääaja. Jäätumisega vähenes maailmamere tase umbes 100m võrra, mis tõi endaga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

433 BCE

Periood, mis kestis 443 miljonit aastat tagasi kuni 419 miljonit aastat tagasi. Soojades meredes elasid primitiivsed kalad. Elu hakkas vaikselt liikuma ka maale. Nii taimi kui loomi võis leida maalt. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Loomade hulgas olid tuhatjalgsed ning skorpionid.

Devon

419 BCE

Periood, mis kestis 419 miljonit aastat tagasi kuni 359 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal olid troopikamered väga rikkaliku elustikuga. Kalad kasvasid väga suurteks ning olid tippkiskjad. Maismaal hakkasid kasvama metsad. Samuti tekkisid kahepaiksed, kes olid suutelised veetma lühikest aega maapinnal.

Karbon

359 BCE

Periood, mis kestis 359 miljonit aastat tagasi kuni 300 miljonit aastat tagasi. Maismaal olid võimsad metsad, mis koosnesid tänapäevaste sõnajalgade, osjade ja kollade puukujulised eellastest. Sellel ajastul tekkis suurtes kogustes kivisütt. Mitmed lülijalgsed said lennuvõime ning maale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Periood, mis kestis 300 miljonit aastat kuni 250 miljonit aastat tagasi. Sel ajastul oli maal üks hiiglaslik manner, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Mandri sisealal oli väga karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada ainult roomajad. Ajastu lõpuks suri välja 95% kõigist Maal elanud liikidest.

Triias

252 BCE

Periood, mis kestis 250 miljonit aastat kuni 200 miljonit aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ajastu jooksul tekkisid dinosaurused, kes said järjekordse väljasuremise tõttu domineerivaks loomarühmaks. Tekkisid ka esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Periood, mis kestis 200 miljonit aastat kuni 145 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal oli elustikuks dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tekkisid ka esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Maismaal oli palju paljasseemnetaimedest koosnevat metsa.

Kriit

145 BCE

Periood, mis kestis 145 miljonit kuni 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis levisid kiirelt üle kogu Maa. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetajad ning linnud. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid ka dinosaurused.

Paleogeen

66 BCE

Periood, mis kestis 66 miljonit aastat kuni 23 miljonit aasta tagasi. Dinosauruste surn tõi endaga kaasa lindude ning imetajate kiire evolutsiooni. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama merre. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid see hakkas samm-sammult jahenema. Kujunesid välja ka suured rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Periood, mis kestis 23 miljonit aastat kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Tollal kujunesid välja tänapäevased linnud ning imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased. Perioodi jooksul jäätus Maa mitmeid kordi.

Kvaternaar

2 BCE

Periood, mis algas 2,5 miljonit aastat tagasi ning kestab siiani. Perioodil tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle aja jooksul on palju liike välja surnud. Seda on suurelt tinginud inimkonna tegevus.