-
4600 BCE
Hadaikum
Kestis 4,6-4 miljardit aastat tagasi. Maa teke. Oli vulkaaniliselt aktiivne. Olid meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
4600 BCE
Maa teke
-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
4,5 miljardit aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algelised eluvormid-stromatoliidid, mis on mikroorganismide ja mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3500 BCE
Stromatosoidide areng
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
542 BCE
Fanerosoikum
-
542 BCE
Kambrium
542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, tuntakse kambriumi plahvatuse ehk väga kiire evolutsiooni nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes näiteks koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
Period: 542 BCE to 2 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
530 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
485-443 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik elustik. Esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered kuivasid maismaaks. Ookeanipind alanes kuni 100 m võrra, mis tõi endaga kaasa elualade vähenemise ja massilise väljasuremise. -
475 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed, algsed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maad hakkasid asustama esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
359-299 mln aastat tagasi. Ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
299-252 mln aastat tagasi. Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
252-201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene Permi ajastu väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurnes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Juura
201-145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. -
200 BCE
Imetajate ilmumine
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus hävivad dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Selle põhjuseks peetakse suurt meteoriidiplahvatust. -
130 BCE
Esimesed roomajad
-
125 BCE
Esimesed õistaimed
-
105 BCE
Esimesed mesilased
-
66 BCE
Paleogeen
66-23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik imetajatest elas maismaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
64 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
55 BCE
Esimesed jänesed
-
30 BCE
Kasside teke
-
23 BCE
Neogeen
23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, laululinnud, konnad ning rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad. Aafrikas ilmusid varased homoniidi - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate. -
3 BCE
Inimahvide teke
-
2 BCE
Kvaternaar
2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aaftikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks: mammut, karvanen ninasarnik ja linnuliike näiteks: dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi leustikule.