-
4600 BCE
Hadaikum
Hadaikum algas Maa kujunemisega, mille alguseks peetakse 4,5 miljardit aastat tagasi ja lõpuks 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu ja atmosfääri teke
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
4010 BCE
Algse maakoore ja atmosfääri kujunemine
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja vulkaanilistest gaasidest tekkis Maale esmane atmosfäär. Gaasid tekitasid kasvuhooneefekti, mis on oluliseks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Veeaur tihenes kosmoseruumi jäisusega kokkupuutes pilvedeks, millest hakkas sadama vihma. Vesi täitis kõik Maa lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Vesi muutis kiiresti maapinna tänapäevasele sarnaseks ja võimaldas vees elu tekkimise. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi 4000-2500 miljardi tagune periood, mil meredes arenesid algelised eluvormid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
635 BCE
Ediacara elustik
Aegkonna lõpus umbes 635–541 miljonit aastat tagasi ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. Kaasaegsete teadmiste järgi toimus esimene keerukamate, hulkraksete organismide teke just Ediacara ajastul. Neid eluvorme tuntakse ainult kivististe, fossiilsete jäljendite järgi, mille nende kehad jätsid mudasse või tuhka, kuhu mattusid. -
542 BCE
Fanerosoikum
Fanerosoikumiks loetakse ajavahemikku alates 542 miljonist aastast tagasi kuni tänapäevani. -
542 BCE
Kambrium
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis ekssteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda kiiret evulutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Vanaaegkond ehk paleosoikum
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
541 BCE
Kambriumi taimestik ja loomastik
Kambriumi ajastul tekkis lugematuid uusi eluvorme, mida mõjutas iseloomustas suur mitmekesisus. Kambriumis ilmusid mitte ainult paljud käsnade ja usside liigid, vaid ka esimesed lülijalgsed jne. Molluskite ja madude varased vormid, samuti tänapäeva selgroogsete eelkäijad, koloniseerisid juba ookeanide põhjad. Taimemaailma areng seevastu Kambriumis sõltus ainult merepõhja koloniseerimisest planktoni elusorganismidega. -
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
446 BCE
Jääaeg ordoviitsiumi ajastul
Jääaeg oli periood, mille käigus maakera pinna ja atmosfääri temperatuur pikaajaliselt vähenes. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massillise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed jalubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 300 BCE
Karbon
-
Period: 300 BCE to 250 BCE
Perm
-
255 BCE
Perm
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
keskaegkond ehk mesosoikum
-
250 BCE
Triias
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasurenemisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad. -
Period: 250 BCE to 200 BCE
Triias
-
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 200 BCE to 145 BCE
Juura
-
Period: 145 BCE to 70 BCE
Kriit
-
140 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 68 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Palogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
uusaegkond ehk kainosoikum
-
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
22 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar
-
1 BCE
kvaternaar
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.