-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisadu. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellel perioodil on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Umbes 4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Marsisuuruse taevakehaga Theia, mille tagajärjel mõlemad taevakehad osaliselt sulasid. Kokkupõrkel eraldunud kivimimass hakkas Maa orbiidil tiirlema. Aegamööda kivimid kogunesid kokku ja andsid Kuule iseloouliku kuju. Alguses oli Kuu kuum ja pooleldi vedelas olekus, aga pikkamööda see jahtus ja kõvenes. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arenema hakkasid stromatoliidid-mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ning purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3500 BCE
Stromatoliidid hakkasid arenema
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele. Perioodi ajal toimus mitu suurt jäätumist, kaetud oli suur osa Maast. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nii öelda Ediacara elustik, mille hulka võivad kuuluda tänapäevaste organismide rühmad ja ka need, mis on praeguseks välja surnud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1900 BCE
Vanim eukarüoodi kivistis
-
560 BCE
Fossiilid proterosoikumi lõpust
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Perioodis kasvas planktiliste vetikate hulk,mis omakorda olid toiduks teistele organismidele. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nagu näiteks tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Faneroikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
535 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle perioodi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõpes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise (kuni 100m võrra) ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elamise piirkondade vähenemise tõttu hakkas mereelustik massiliselt väljasurema. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid,ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning nad kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaa hakkasid asustama ka loomad. Esimesteks maismaaloomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe- korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Paljud meresidja järvi asustanud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks. Perioodi lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised viibida lühikest aega maismaal. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Karboni ajastu kestis 350-300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva puude- osjade, koldade ja sõnajalgade- hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal elasid rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Kestis 300-250 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmanri siseala oli kaetud kõrbega, ning kus suutsid elada roomajad, kes olid maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimed, meres aga suurenes luukalade osakaal. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest. -
290 BCE
Pangea hiidmanner
-
252 BCE
Triias
Triiase ajastu kestis 250-200 mln aastat tagasi. Perioodi alguse elustik oli liigivaene, sest väljasuremise taastamiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis dinosauruseid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Juura
Juura ajastu kestis 200-150 mln aastat tagasi. Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega. -
201 BCE
Imetajate ilmumine
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Kriiti ajastu kestis 145-66 mln aastat tagasi. Sel ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid dominnerima kogu Maa maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega (meenutavad karpe). Maismaal olid dinosaurused, ning arenesid uued imetajad- ja linnuriigid. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
135 BCE
Esimesed roomajad
-
125 BCE
Esimesed õistaimed
-
100 BCE
Esimesed mesilased
-
66 BCE
Paleogeen
Paleogeeni ajastu kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast massilist liikide väljasuremist algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
53 BCE
Esimesed jänesed
-
30 BCE
Kasside teke
-
23 BCE
Neogeen
Neogeeni ajastu kestis 25-2,5 mln aastat tagasi. Sel ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate. -
5 BCE
Inimahvide teke
-
3 BCE
Kvaternaar
Kvaternaari ajastu kestis 2,5-0 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inim,ese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad- ( mammut, karvane ninasarvik) ning linnullike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.