Geokronoloogilone skaala Antonio Rand

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookenanid. Kivimeid on säilinud selleast peridoodists Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5mld aastat tagsi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustas Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid, on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, bakterite ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld kuni 542 mlj aastat tagasi.
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist ning Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik, mille hulka vis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.

Proterosoikum ehk agueeon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 mln kunt 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmus palju selgrootute rühmi. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ja tugev välisskelett trilobiitidel. Nimetatakse evolutsioonilseks võidurelvastumiseks

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Palesoikum ehk vanaaegkond

Period: 524 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumisega kuivasid paljud madalmered maismaaks ja massiliselt mereelustikku suri välja.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, varased olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad, nt rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad . Kui algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Kivisütt tekkis sellel geoloogilisel ajastul kõige enam. Osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Alguse elustik oli liigivaene, permi ajastu taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistie nime all. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järkjärgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimealt levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääteke.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Välja on surnud palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha enam kasvava mõjuga planeedi elustikule.