Geokronoloogiline skaala Aaron A

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimeid on väga vähe säilinud, leitud Kanadas ja Gröönimaal väikeseid lapikesi. Vulkaaniliselt aktiivne, oli sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis pärast suurt kokkupõrget varase Maa ja Theia nimelise keha vahel. Selle kokkupõrke tagajärjel paiskus kosmosesse materjal, mis hiljem koondus ja seejärel Kuu tekitas.

Arhaikum

4000 BCE

Meres hakkasid moodustuma algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad vanimad kihilised moodustised mikroorganismidest. On ka säilinud palju bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Esimesed üherakulised organismid. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel kujunes vastusena röövloomadele tugev mineraalne toes. Esimesed kalad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat. Esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe. Aegkonna lõpus toimus jääaeg ja paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat. Rikkalik põhjaelustik, paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleagsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat. Maismaad katsid hiigelsuured metsad. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal oli palju lülijalgsed, ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealal oli kõrb, seega väga karm kliima elu jaoks. Ülekaalus olid maismaal roomajad, kes suutsid nendes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252mln kuni 201 mln aastat. Elustik oli liigivaene ajastu alguses, sest kulus aega, et taastada permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Ilmusid esimesed dinosaurused ning väljasuremise tõttu olid nad peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas tänapäevast tüüpi kalasid. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat.Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise tagajärjel hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad ja nii edasi. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem aga järk- järgult jahenes. Paleogeenis arenesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud samuti ka hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid esimesed varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln kuni 0 aastat. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Surid paljud imetajaliigid ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.