Geokronoloogiline skaala VISNAPUU

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6 mld - 4.0 mld
Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe. Maal olid sagedased meteoriidisajud. Umbes 100 miljonit aasta pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus: 4 mld - 2,5 mld
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, millesse on säilinud ka bakterifossiile.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus: 2,5 mld - 542 mln
Tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Tekkisid mitmerakulised organismid. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik mille hulka võisid kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Fanerosoikum-Kambrium

542 BCE

Kestvus: 542 mln - 485 mln
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkonadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett.tõenäoliselt, et kaitsta röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste eest. Esimesed kalad.

Fanerosoikum-Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485 mln - 443 mln
lmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Fanerosoikum-Silur

443 BCE

Kestvus: 443 mln - 419 mln
Meredes kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Esimesed loomad asustasid maismaad

Fanerosoikum-Devon

419 BCE

Kestvus: 419 mln- 359 mln
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaja tippkiskjad. Maismaa taimestik oli ajastu alguses madal ja hõre aga lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Fanerosoikum-Karbon

359 BCE

Kestvus: 359 mln - 300 mln
Maismaal kasvasid võimsad metsad. Seal leidusid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust(peamine ajastu kus kõik kivisüsi tekkinud). Maismaal rohkesti lülijalgsed. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.

Fanerosoikum-Perm

300 BCE

Kestvus: 300 mln - 250 mln
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Phanthalassa ookean. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes maa ajaloo suurima väljasuremisega (kadus ligi 95% kõigist liikidest).

Fanerosoikum-Triias

250 BCE

Kestvus: 250 mln - 200 mln
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest eelmise ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks jaoks kulus aega.Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis esimestele dinosaurustele võimaluse muutuda peamisteks loomarühmadeks maismaal.

Fanerosoikum-Juura

200 BCE

Kestvus: 200 mln - 145 mln
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Ookeanides elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Fanerosoikum-Kriit

145 BCE

Kestvus: 145 mln - 66 mln
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjustas meteoriidiplahvatus.

Fanerosoikum-Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66 mln - 23 mln
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal ja nad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed Primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - Preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Fanerosoikum-Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23 mln - 2,5 mln
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Fanerosoikum-Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2,5 mln - 0
Ilmusid inimese vahetud eelased kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Selle ajastu jooksul suri välja palju imetajaid ja linnuliike.