-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,66 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalia. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomadehõimkonnad. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Valdavalt soe kliima muutus ajastu lõppedes jääajaks. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elasid: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Rüükalad ja vihtuimsed kasvasid suurteks tippkiskjateks. Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid kahepaiksed - selgroogsed. -
359 BCE
Karbon
Metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Kivisütt tekis rohkem kui ühelgi teisel ajastul. Maismaal elasid lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes sellega, et 95% kõigist Maad asustanud liikidest surid välja. -
252 BCE
Triias
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes ajastu lõppedes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus liikide massiline väljasuremine. -
66 BCE
Paleogeen
Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, seejärel hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Loodus omandas tänapäeva ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenemine tõi kaasa korduvaid jäätumisi. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa).
