-
4600 BCE
Hadaikum
Kestis 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke Vulkaaniliselt aktiivne. Meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär, ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakhaga Theia ning moodustus Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3500 BCE
Stromatoliitide areng
-
2500 BCE
Proterosoikum e Agueoon
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1900 BCE
Vanim eukarüoodi kivistis
-
542 BCE
Kambrium
542-485 mln aastat tagasi. Toimus väga kiire evolutsioon ehk Kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised ka tänapäeval eksisteerivate organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine- röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
535 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
485-443 mln aastat tagasi. Esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks. Ookeanipind alanes kuni 100 m võrra, mis tõi endaga kaasa elualade vähenemise ja massilise väljasuremise. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid niisketel aladel, lihtsa ehitusega ja väikesed Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel korallide, lubivetikate ja kihtpoorsete riffide suurenemised. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valtses karm kliima. Valitsesid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
252-201 mln aastat tagasi. Oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Esimesed dinosaurused. Uus väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Juura
201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
200 BCE
Imetajate ilmumine
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus. -
135 BCE
Esimesed roomajad
-
125 BCE
Esimesed õistaimed
-
100 BCE
Esimesed mesilased
-
66 BCE
Paleogeen
66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses oli kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpupoole kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
66 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
52 BCE
Esimesed jänesed
-
30 BCE
Esimesed kassid
-
23 BCE
Neogeen
23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima aod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate. -
3 BCE
Kvaternaar
2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Mitmete imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule. -
3 BCE
Inimahvide teke