-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunes algne maakoor ja atmosfäär, selles perioodis leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maaga põrkas kokku suur taevakeha. -
4400 BCE
Varajane atmosfäär
Koosnes: veest, vesiniktsüaniidist, ammoniaagist, metaanist, väävlist, joodist, broomist, kloorist, argoonist. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algsed eluvormid, pärit vanimad stromatoliidid, kujunesid kihilised moodustused, säilinud on ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3300 BCE
Elava atmosfääri teke
Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustab hapniku suurenemist atmosfäärist <1%-st 21%-ni. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud. aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline niinimetatud Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett.tõenäoliselt, et kaitsta röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste eest. Esimesed kalad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Meredes kujunevad käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid. Elavad primitiivsed kalad. Maismaad hakkavad asustama loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. -
350 BCE
Karbon
Maismaal võimsad metsad. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid. Esimesed lennuvõimelised putukad. Esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
Hiidmanner Pangea teke (siseala kaetud kuiva kõrbega), ülekaalus roomajad, paljasseemnetaimed, luukalad. Ajastu lõppes suurima väljasuremusega. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Elustik on üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, oli peamine loomarühm maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal ning ilmusid esimesed imetajad. -
200 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, taimed ja loomad omandasid tänapäevased põhijooned. Laiemalt levisid maod, konnad,laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varased homoniidid- inimese eellased. Kliima jahenes, poolustele kujunes jääkate.
