Geokronoloogiline skaala Tristan EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas, Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis Maa ja teise, umbes planeedi Marsi suuruse väikese planeedi kokkupõrkel. Sellest löögist tekkinud rusud kogunesid Maa ümber orbiidile, moodustades Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad stromatoliidid ehk mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes srtomatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliitide areng

3500 BCE

Protesoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Mitmed jääajad. Proterosoikumi lõpus ilmus Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootidi areng

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatus ehk eluvormide kiire evolutsioon. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, tekkisid erinevad selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triloobid, korallid, jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid Ordoviitsiumi lõpul oleva jääaja tõttu toimus massiline väljasuremine.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ja asusid sageli üleujutatud aladel.aismaad hakkasid asustama loomad, milleks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid) ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Esimsed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Rannikutel tekkis suurel hulgal kivisütt. Ilmusid lendavad putukad, esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaloomad olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid oli kuni 4 m pikkune Edaphosaurus.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes peale ajastu lõpul toimunud väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast on kaetus tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima peagi kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal olid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas palogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ja loomade ning taimede põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid inimeste eellased. Poolustele kujunes jääkate.

Inimahvide teke

5 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid, näiteks mammut, ja linnuliike, näiteks moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.