Geokronoloogiline skaala Trinity Bk

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhakumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu Teke

3800 BCE

Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Ajavahemik on ligikaudu 2500- 541 milj.aastat. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis uus imelik pehmekehaline niinimetatud Ediacara elustik, kuhu võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismid.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Esimesed kalad. Kavas planktiliste vetikate hulk; olid toiduks loomadele. Järjest ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel tekkis mineraalne toes.

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 242 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ajavahemik 485- 443 miljonit aastat. Ilmusid esimesed maismaataimed, soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise juni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Selle ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid peamiselt niisketel ja üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama esimesed loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419- 359 miljonit aastat. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Śelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad surri riffe. Selle aja tippkiskjad olid rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suurteks. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osad putukad õppisid lendama. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealal oli kuiv kõrb, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Perm Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo kõige suurema väljasuremisega, mille tulemusena suri 95% Maal elanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu 252- 201 miljonit aastat. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene ning taastumine võttis aega 10 miljonit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ning järjekordse väljasuremise tõttu andis see neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Vähehaaval vahetusid triiase ajastul levinud loomad juura ajastu loomadega. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkel merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ajastu 145- 66 miljonit aastat. Ilmusid esimesed õistaimed, mis oli suur osa Maa maismaataimestikust. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaad vallutasid dinosaurused, tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, väljasuremise põhjuseks arvatakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon, sest dinosaurused ja teised hiidroomajad surid välja. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Vaalade eellased asusid elama meredesse, kuigi enamik imetajaid elasid ikkagi maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Tänu soojale ja niiskele kliimale kasvasid metsad ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järjest jahenema ja arenesid heitlehelised taimed. Tekkisid ka preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Ajastu 23- 2,5 miljonit aastat. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste eellased. Maa kliima jahenes sellel ajastul oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - Homo esindajad, Kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo Sapiensini. Sellel ajal oli välja surnud mammut ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist on seostatud inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.