Geokronoloogiline skaala TOMAST

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 mld-4 mld aastat tagasi. Algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood.100 mln aasta pärast tekkis Kuu. Maakoore ja atmosfääri teke, moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus: 4 mld-2,5 mld aastat tagasi. Meres algelisedeluvormid, hakkasid arenema stromatoliidid.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus:2,5 mld-0,542 mld aastat tagasi. Suureneb hapnikusisaldus, mitu suurt jäätumist, ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. (Kambriumi plahvatus- väga kiire evolutsioon.) Tekkisid paljud selgrootute rühmad (käsnad, ainuõõssed), kujunes mineraalne toes (teod, karbid) ja tugev välisskelett (trilobiidid).

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485-443 mln aastat tagasi. Valdavalt soe kllima. Esimesed maismaataimed. Jääaeg tõi kaasa elualade vähenemise. Mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus: 443-419 mln aastat tagasi. Kujunesid rifid. Tekkisid primitiivsed kalad, maismaataimed jätkasid asustamist, esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Kestus: 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid), suured rifid ning paljud kalad kasvasid väga suurteks. Maismaal tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359-300 mln aastat tagasi. Võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Metsade surnud puidust kujunesid välja kivisöelademed. Rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus: 300-250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid kõrbe kliimas elada. Suurenes palajasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes 95% kõigist Maad asustanud liikide välja suremisega.

Triias

250 BCE

Kestus: 250-200 mln aastat tagasi. Ajastu algul elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestus: 200-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja eelmisel ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Palju merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145-66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul hakkasid välja surema dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Meteoriidiplahvatus - peamine väljasuremise põhjus.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66-23 mln aastat tagasi.
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Esimesed primaadid. Ajastu alguses kliima soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23-2,5 mln aastat tagasi.
Mandrite geograaafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima laululinnud, rotid, maod, konnad ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid varased inimeste eellased. Kliima jahenes, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: 2,5-0 mln aastat tagasi. Ilmusid inimeste vahetud eellased. Paljud linnu- ja imetajaliigid surid välja (nt mammutid ja karvased ninasarvikud).