Geokronoloogiline skaala Timoffei G2r1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sellel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustas Maa kaaslase Kuu

Varajane atmosfäär

4400 BCE

Kuumade temperatuuride tõttu oli atmosfääris ainult veeaur.
Gaasid nagu heelium ja vesinik said atmosfäärist kosmosesse põgeneda.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile

Sekundaarne atmosfäär

4000 BCE

Veeauru pilved olid tavapärased madalamas atmosfääris.
Elu teke hakkas atmosfääri mõjutama.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Praegune atmosfaar

3300 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Edicara elustik. mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad, kui ka välja surnud organismirühmad. Toimus mitu suurt jäätumist.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kasvas planktiliste vetikate hulk, samuti ilmusid sellel ajastul paljud erinevad selgrootute rühmad (käsnad, lülijalgsed ja limused). Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, näiteks välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaaaimed.Kliima oli sel perioodil soe, kuid ajastu lõpu poole toimus kliima kiire jahtumine ja toimus jäätumine, mille käigus toimus ookeanipinna alanemine ligi 100 meetri võrra ning selle tagajärjel muutusid madalmered kuivaks maaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Taimed jätkasid maismaa asustamist.
Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
Esimeste maismaaloomade seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tolle aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvas tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean.
Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.
Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajajaid.
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske ning kasvasid troopilised metsad, kuid siis kliima jahenes ning valdavaks kujunesid heitlehised taimed. Ulatuslikuks kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens'i tekkimiseni.
Ajastu jooksul on välja surnud imetajaliike (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.