-
4600 BCE
Hadaikum
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe ning see oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. -
4000 BCE
Arhaikum
Ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ning selle ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
2500 BCE
Proterosoikum
Ehk agueoon. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes. -
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. -
Period: 542 BCE to
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252
Paleosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega, jätkasid maismaa asustamist. Samuti asustasid maapinda ka loomad. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tollased tippkiskjad. Maismaal tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaal võimsad metsad. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal esimesed roomajad -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille käigus kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
Elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ajastu lõpul ilmusid esimesed dinosaurused, peamine loomarühm maismaal. -
Period: 252 BCE to 66
Mesosoikum
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. -
Period: 66 BCE to
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas varased hominiidid - inimese eellased. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.