Geokronoloogiline skaala SAAREP

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6-4,0 mld at. Maa teke, meteoriitide sajud, vulkaaniliselt väga aktiivne, suure taevakehaga kokkupõrkamisel tekkis Kuu. Lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus: 4,0-2,5 mld at. Arenesid algelised eluvormid, stromatoliitide kujunemine (mikroorganismide ning vetikate kihilised moodustised)

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus: 2,5-0,542 mld at. Suurenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, ilmus Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542-485 mln at. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485-443 mln at. Ilmusid esimesed maismaataimed, valdavalt soe kuid lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100 m võrra, elualade vähenemine tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus: 443-419 mln at. Kujunesid rifid ja primitiivsed kalad, maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon

419 BCE

Kestus: 419-359 mln at. Rikkalik põhjaelustik, kalad kasvasid suurteks kiskjateks, ajastu lõpuks olid esimesed metsad ja kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359-299 mln at. Võimsad metsad, kujunesid kivisöelademed, rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus: 299-252 mln at. Tekkis hiidmanner Pangaea, maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meres luukalade, ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95% kõigist asustanud liikidest).

Triias

252 BCE

Kestus: 252-201 mln at. Liigivaene, esimesed dinosaurused, ajastu lõpul järjekordne väljasuremine mis võimaldas dinosaurustel muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal, esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Kestus: 201-145 mln at. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides merelised roomajad, tänapäevased kalad, maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145-66 mln at. Esimesed õistaimed, maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja -ja linnuliigid, ajastu lõpul massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad, põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66-23 mln at. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, esimesed primaadid, ajastu algul soe ja niiske kliima, lõpu poole hakkas kliima järk-järgult jahenema, preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23-2,5 mln at. Looduse tänapäevase ilme tekkimine, levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, ilmusid inimeste eellased, kliima jahenes, korduvad jäätumised, jääkate poolustel.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: 2,5-tulevik mln at. Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, tekkis Homo sapiens, suri välja palju imetaja -ja linnuliike.