Geokronoloogiline skaala Rünkjanen

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 - 4 mld, Maa teke, sagedased meteoriidisajud, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, Kuu teke

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus 4 - 2,5 mld, meredes arenesid algelised eluvormid (3,8 mld)

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld - 560 mln, suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik (pehmekehaline)

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 - 485 mln, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad (käsnad, lülijalgsed, limused, käsijalgsed, ainuõõsed), paljudele kujunes tugev välisskelett

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 - 443 mln, soojades troopikameredes elas rikkalik elustik (korallid, trilobiidid),kliima valdavalt soe, ilmusid esimesed maismaataimed, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõpes jääajaga. Mereelustike massiline väjasuremine

Silur

443 BCE

Kestvus 443 - 419 mln, soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, esimeste maismaaloomade hulgas oid tuhatjalgsed, skorpionid

Devon

419 BCE

Kestvus 419 - 359 mln, elas rikkalik põhjaelustik, paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks, devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbonis

359 BCE

Kestvus 359 - 300 mln, maismaad katsid võimsad metsad, üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestvus 300 - 250 mln, tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest

Triias

250 BCE

Kestvus 250 - 200 mln, ajastu alguses oli elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Peagi said nendest peamine loomarühm. Ilmusid esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Kestvus 200 - 145 mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 - 66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestiku. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 - 23 mln. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 - 2,5 mln. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jahenemine, tekkisid jääkatted poolustel.

Kvaternaari

2 BCE

Alates 2,5 mln aastast. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, surid paljud imetajad (mammutid) ja linnuliigid.