Geokronoloogiline skaala RometV R2

Hadaikum, Maa teke

4600 BCE

Tekkis Maa. Vulkaaniliselt aktiivne ning sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär ja sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ningAustraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Hadaikum, Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum, elu teke

3800 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Protetosoikum, mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid organismide kõik peamised ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Tekkisid ka esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutelja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Loomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga,

Kriit

145 BCE

Tekksid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa masmaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, aga seejärel hakkas see järk-järgult jahenema. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eelased. Maa kliima jahenes oluliselt.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha enam kasvava mõjuga planeedi elustikule.