Geokronoloogiline skaala Rokko EV

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidi sajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas, ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis Maa ja umbes Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrke tulemusel. Kokkupõrke energia oli niivõrd võimas, et sulatas üles Maa ning lasi tal gravitatsiooniliselt diferentseeruda rasked metallilised elemendid tuuma ning selle kohale tekkisid kergematest elementidest koosnevad vahevöö ja maakoor. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Maa orbiidile suurus koguses materjali, mis kogunes pikkamööda kokku ning moodustas Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Toimus mitu suurt ülemaakeralist jäätumist, suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Tekkis esimene algeline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide areng

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Tekkisid kõik peamised ka tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Kambriumi kestus oli 542 eKr - 485 eKr. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule, loomariiki ilmusid paljud selgrootud: käsnad, ainuõõssed, käsi- ja lülijalgsed ning limused ja esimesed kalad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443 mln aastat tagasi.Kliima oli ordoviitsiumi ajal valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alamine kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Ilmusid ka esimesed maismaaloomad nagu näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Lisaks elas maismaal lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad. Üleujutatavatele aladele kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, mille hulga kogust teistel ajastutel pole tekkinud.

Perm

299 BCE

Ajastu lõpus Maa ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% liikidest. Hiidmanner Pangaea ümbritsetud hiiglaslikust ookeanist Panthalassa. Mandri sisealal kuiv kõrb, ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal.

Triias

252 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist.Ajastu alguse elustik oli liigivaene.Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad ning ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Lisaks elasid meredes juba tänapäevast tüüpi kalad. Paljasseemnetaimedest koosnev mets kattis tihedalt maismaad.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Loomadest valitsesid maismaal dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

66-23 mln aastat tagasi.Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.