Geokronoloogiline skaala Rasmus Seerma

Hadaikum

4600 BCE

4,6 miljardit aastat tagasi.
Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne perjood, sagedased meteoriidisajud, maa põrkas kokku teise suure taevakehaga, mille tõttu tekkis kuu.

Arhaikum

4000 BCE

4 - 2,5 miljardit aastat tagasi.
Elu teke, meres arenesid algelised eluvormid, pärit palju bakterifossiile ja vanimad leitud stromatoliidid.

Proterosoikum

2500 BCE

2,5 - 0,542 miljardit aastat tagasi
hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik nn Ediacara elustik.

Fanerosoikum

1000 BCE

542 mln - tänapäev.
Vanaaegkond ehk Paleosoikum

Kambrium

542 BCE

542 - 485 Miljonit aastat tagasi.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Ordoviitsium

485 BCE

485 - 443 miljonit aastat tagasi.
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereala vähenemine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

443 - 419 miljonit aastat tagasi.
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa vallutamist. Esimesed maismaaloomad.

Devon

419 BCE

419 - 359 miljonit aastat tagasi
Paljud mesid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaja tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgrooksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

359 - 300 miljonit aastat tagasi.
Maismaa kaetud võimsate metsadega. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalkseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

300 - 250 miljonit aastat tagasi.
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Phanthalassa ookean. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

250 BCE

250 - 200 miljonit aastat tagasi.
Ajastu algul elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamisteks loomarühmadeks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

200 - 145 miljonit aastat tagasi.
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Ookeanides elasid juba tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

145 - 66 miljonit aastat tagasi.
Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti maad domineerima. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Lõpus massiline väljasuurenemine, hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

66 - 23 miljonit aastat tagasi.
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed Primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - Preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

23 - 2,5 miljonit aastat tagasi.
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

2,5 - 0 miljonit aastat tagasi.
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Palju välja surnud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.