Geokronoloogiline skaala Rasmus A

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunes maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhakumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Mitu suurt jäätumist.

Preoterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Esimesed kalad. Kavas planktiliste vetikate hulk; olid toiduks loomadele. Järjest ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel tekkis mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas juba rikkalik elustik: käsijalgsed, trlobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul oli kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100m võrra ja muutis mõned madalmered maismaaks. Mereelustiku väljasuremine.

Silur

443 BCE

Selle ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid peamiselt niisketel ja üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama esimesed loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolle ajastu tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud juba esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osad putukad õppisid lendama. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealal oli kuiv kõrb, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Perm Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo kõige suurema väljasuremisega, mille tulemusena suri 95% Maal elanud liikidest.

Triias

252 BCE

Taimestik oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid tänu järjekordsele väljasuremisele peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Vähehaaval vahetusid triiase ajastul levinud loomad juura ajastu loomadega. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkel merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima tervet Maa masimaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal olid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Selle ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja ka paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon, sest dinosaurused ja teised hiidroomajad surid välja. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Vaalade eellased asusid elama meredesse, kuigi enamik imetajaid elasid ikkagi maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Tänu soojale ja niiskele kliimale kasvasid metsad ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järjest jahenema ja arenesid heitlehelised taimed. Tekkisid ka preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased Hominiidid, kes on inimeste eellased. Kliima jahenes olulised, mille tõttu oli ka korduvaid jäätumisi. Poolustel tekkis jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - Homo esindajad, Kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo Sapiensini. Sellel ajal oli välja surnud mammut ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist on seostatud inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.