Maxresdefault

Geokronoloogiline skaala Rando G2EV

By Randu
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
  • 4000 BCE

    Arhaikum e ürgeoon

    Arhaikum e ürgeoon
    Meredes arenesid algsed eluvormid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum e agueoon

    Proterosoikum e agueoon
    Toimus mitu suurt jäätumist. Atmosfääris ja ookeanis suurenes pinnakihis hapnikusisaldus. Lõpus ilmus pehmekehaline elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti ka suurem osa tänapäeva loomahõimkondadest
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad kaitsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiigelmanner Pangaea,mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaloomastikus oli ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes väljasuremisega - 95% kõigist Maad asustanud liikidest kadus.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algus oli suhteliselt liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maisamaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väjasuremist, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel algas kliima jahenema.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Poolustel kujunes jääkate
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevaseinimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Sureb välja mitmeid imetaja ja linnuliike, seda seostatakse inimese kasvava mõjuga.