Geokronoloogiline skaala - Ramona Metsäranta

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega 4600mln a tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood , samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk üreoon

4000 BCE

Arhaikumi tekkis 4000 mln aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Oli 2500mln-542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Esimesed mitmerakulised organismid. Tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi

Kambrium

542 BCE

Oli 542-485mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliselt vetikate hulk, vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomriiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.

Ordoviitsium

485 BCE

Oli 485-443mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise

Silur

443 BCE

Oli 443-419mln aasta tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaa taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega, ning kasvasid niisketel ja sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Oli 419-359. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka masimaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Oli 359-299 mln aastat tagasi. Ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Oli 299-252 mln aastat tagasi.Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastul taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Oli 252-201 mln aastat tagasi. Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Juura

201 BCE

Juura ajastu oli 201mln aastat tagasi kuni 145mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkel merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaal oli palju metsi.

Kriit

145 BCE

Kriidi ajastu oli 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesede õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Ajastu oli 66-23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredes. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema.

Neogeen

23 BCE

Ajastu oli 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu oli 2,5 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese eellased. Kvaternaari jooksul suri välja palju imetajaid ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule