Geokronoloogiline skaala Ralf.S A

Hadaikum

4600 BCE

Algas maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, moodustus kuu

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, tekkisid esimesed mikroorganismid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. Praegu jaotatakse Arhaikumi neljaks aegkonnaks: neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum, eoarhaikum.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum

2500 BCE

Algas 2,5 mld aastat tagasi ja selle lõpuks peetakse 542 mln taastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookianides pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus Maal mitu suurt jäätumist, Maa oli täielikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekivad peamised organismide ehitustüübid mis eksisteerivad ka tänapäeval. Loomariiki ilmusid järjest: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Erinevalt proterosoikumi pehmekehalistest organismidest, kujunes nüüd paljudele loomadele mineraalne toes mis oli kaitseks röövloomade lõugade ja hammaste vastu. Ühtalsi kasvas planktiliste vetikate hulk.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Elustik vees, eriti troopikameredes oli rikkalik - käsijalgsed, korallid ning palju muid liike. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli enamasti soe, ajastu lõpul hakkas see aga kiirelt jahenema, millele järgnes jääaeg. Jäätumine alandas ookeani pinda kuni 100 meetri võrra, muutes paljud madalamad mered maismaaks. Elualade kadumine tõi massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Maismaa taimed arenevad ning jätkavad maa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsama ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. tekkisid esimesed märgid, et loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffide arv suurenes. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal elama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.Sellist kogust kivisütt pole tekkinud ühelgi muul ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukad muutusid lennuvõimelisteks ning maismaale ilmusid püsivalt esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmanri siseala kattis kõrb, ning seal suutsid elada vaid roomajad, keda oli maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Suurim taimtoiduline roomaja sel ajastul oli Edaphosairis, kelle pikkuseks oli 4meetrit. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algne elustik oli väga liigivaene. Möödunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljardit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal kogu maailmas. Ühtlasi ilmusid esimesed väiksemad imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste teke

243 BCE

Ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda domineerivaks loomarühmaks maismaal.

Juura

201 BCE

Tekkisid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed, väljavahetades eelneva ajastu liigid. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid nt Liopleurodon. Meredes elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ning said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõppeb meteoriidiplahvatusega, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud mereloomad ning paljud teised.

Paleogeen

66 BCE

Pärast massilist liikide väljasuremist Kriiti ajastul, algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elasid maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Selle ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Teadlastel on alust arvata, et dinosaurused surid välja meteoriidiplahvatuse tagajärjel

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja linnud ning rotid kui ka hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, millega kaasnes korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja mammutid ja karvased ninasarvikud ning dodod. Väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.