Geokronoloogiline skaala Oliver R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld - 3,8 mld aastat tagasi. Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid tugevamad meteoriidid. Sellest perioodist on kivimeid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Perioodi kestus 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Neis on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatusliult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajaid.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Mitmerakulised organismid tekkisid 2,1 mld aastat tagasi.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 - 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: nt käsnad ja ainuõõssed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 - 443 mln aastat tagasi. Soojades troopika meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeani pind alanes 100 m võrra. Mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus 443 - 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Tekkisid esimesed maismaaloomad. Nende hulgas oli ka tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Tekkisid korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate abil suured riffid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 - 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimasad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Tekkis palju kivisütt. Maismaal palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus 300 - 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaal olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% kõigist liikidest.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestus 250 - 200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenesid ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestus 200 - 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu loomastiku. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kogu maismaa. Maismaal elasid dinosaurused. Arenesid välja uued imetajad ja linnud. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, hävisid dinosaurused. Väljasuremise võis põhjustada meteoriit.

Paleogeen

66 BCE

Ajastu kestus 66 - 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, vaalade eellased elasid meres. Kliima oli algul soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima järkjärgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired ning tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Kliima jahenes ja toimus korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2.5 - 0 mln aastat. Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule.