Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala NataliEV

By natali.teesalu
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane kuu.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 900 BCE

    Esimene mitmerakuline organism(900 miljonit aastat tagasi)

    Esimene mitmerakuline organism(900 miljonit aastat tagasi)
    Selle aja jooksul kujuneb välja esimene mitmerakuline organism
  • 770 BCE

    Maa uuesti külmumine(770 miljonit aastat tagasi)

    Maa külmub uuesti ,,Lumepall Maa" kujul.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Franerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul oli kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanamine.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja kahepaiksed- selgroogsed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 400 BCE

    Vanim putukas(400 miljonit aastat tagasi)

    Vanim putukas(400 miljonit aastat tagasi)
    Umbes sel ajal elab teadaolevalt vanim putukas. Mõnel taimel arenevad puitunud varred.
  • 385 BCE

    Vanimad puud(385 miljonit aastat tagasi)

    Vanim kivistunud puu pärineb sellest perioodist
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöesademeid. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 202 BCE

    Triias

    Ajastu algus oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed roomajad.
  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid ükshaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued liigid. Meteoriidiplahvatuse tagajärjel surid dinosaurused välja.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur liigirikas rühm. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased meredes. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem jahenes.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said sellel ajastul tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 4 BCE to 4 BCE

    Maa kujundamine(4.6-4.0 miljardit aastat tagasi)

    Suur Pauk lõi kogu meie universumi, see hõlmab päikest, planeete ja meie päikesesüsteemi.
  • Period: 4 BCE to 2 BCE

    Maa jahtumine ja primitiivne elu(4.0 billion aastat tagasi-2.5 billion aastat tagasi)

    Kuu kokkupõrge Maaga mõjutas oluliselt kliimat, ookeane ja elu Maal.
  • Period: 4 BCE to 4 BCE

    Varajane atmosfäär

    Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsesid kosmosesse. Kõrge temperatuuri tõttu hoiti kogu vett atmosfääris aurudena.
  • Period: 4 BCE to 3 BCE

    Sekundaarne Atmosfäär

    Gaaside pidev vabanemine litosfäärist. Kemosünteetilised bakterid ilmuvad Maale mõnda aega vahemikus 3,9-3,5 miljardit aastat tagasi. Elu hakkab atmosfääri muutma.
  • 3 BCE

    Maa elu algus

    Maa elu algus
    3.8 miljardit aastat tagasi algas arvatavasti maal elu
  • 3 BCE

    Vanimad üherakuliste organismide fossiilid(3.5 miljardit aastat tagasi)

    Vanimad üherakuliste organismide fossiilid(3.5 miljardit aastat tagasi)
    Vanimad üherakuliste organismide fossiilid pärinevad sellest ajast
  • 3 BCE

    Viirused(3 miljardit aastat tagasi)

    Viirused(3 miljardit aastat tagasi)
    Viirused on selleks ajaks olemas kuid need võivad olla sama vanad kui elu ise.
  • Period: 3 BCE to

    Elav Atmosfäär

    Elu areng ja kasv suurendab hapniku hulka atmosfääris <1%-lt 21%-le. 500 miljonit aastat tagasi tasandub atmosfääri hapniku kontsentratsioon.
  • 2 BCE

    Maa külmub(2.3 miljardit aastat tagasi)

    Maa külmub(2.3 miljardit aastat tagasi)
    Maa külmub, see võis olla esimene ,,Lumepalli Maa," mis võis olla tingitud vulkaanilise aktiivsuse puudumisest.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid esimesed vahetud eellased. Surid välja imetaja- ja linnuliigid