-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke.
Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidi sajud.
Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.
Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku Theiaga -
4000 BCE
Arhaikum
Atmosfääris ei olnud päikse radiatsiooni eest kaitsvat kihti.
Meredes arenesid algsed eluvormid, kuna sinna ei jõudnud radiatsioon. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeon
-
2500 BCE
Proterosoikum
fotosünteesivad taimed meres suurendasid atmosfääris ja mere pinnakihis happniku sisaldust.
Toimus mitu suurt jäätumist, ml maa oli jääga kaetud.
Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
Rohkem planktilisi vetikaid, mida sõi loomastik.
Ilmusid mitmed selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Palesoikum e vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kujunesid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, aga ükshetk jahenes kliima ootamatult, mis lõppes jääajaga. Sellest tulenevalt vähenes ookeanis veetase ootamatult, mis põhjustas mereloomade massilise ära suremise. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Tekkisid esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
Kujunesid korall ja lubjavetikate ehitatud rifid.
Maisamaataimed jätkasid maismaa asustamist -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas põhjaelustik, peamiselt: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid.
Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks, nt: rüükalad ja vihtuimsed.
Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja esimesed kahepaiksed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad.
Tekkis suurtes kogusres kivisütt
Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
Putukatel tekkis lennuvõime. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanne Pangaea, mis ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean
Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima
Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, milles kadus 95% kõigist liikidest. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Ajastu alguses elustik oli liigivaene
Ilmusid esimesd imetajad
Ilmusid esimesed dinosarused, kellest sai peamine loomarühm maailmas
Ajastu lõpul jälle väljasuremine. -
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
mesosoikum e keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad
okeanis elas rohkem merelisi roomajaid
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
145 BCE
Kriit
Kujunesid uued imetajad.
Domineerima hakkasid äsjailmunud õistaimed.
Ajastu lõpul toimus meteoriidiplahvatus, mille tulemusena dinosaurused ja roomajad surid. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Imetajate ja lindude kiire evulatsioon
Esimesed primaadid -
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum e uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hired.
Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.
Inimahvide teke
Poolustel kujunes jääkate -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
lmusid inimeste vahetud eellased: perekond Homo esindajad
Surid välja mammutid, karvane ninasarvik, dodo ja moa lind -
Period: 2 BCE to 1 CE
Kvaternaar