Geokronoloogiline skaala (Michelle)

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum kestis 4,6mld-4mld aastat tagasi.
Algas Maa kujunemisega.
Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud.
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
Kivimid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4.5mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismid ehk vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiilid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfäärisja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skele-
tita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii täna-
päevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja sur-
nud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul hakkas kliima kiirelt jahenema, mis lõppes jääajaga, Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ligi 100 m võrra, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Vara-
sed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning
kasvasid niisketel, sageli leujutatavate. aladel. Maismaad
hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik pöhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning selfimerede
ärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad
suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suu-
reks ning olid tolleagsed tippkiskjad. Kui algul oli maismaataimestik veel madam ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Võimsad metsad, milles kasvasid tänapäevaste sõnajalgade ja teiste taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutunud alade metsade surnud puidust kujunesid välja kivisöelademed. Maismaal elas hulgaliselt lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega kus va,itses karm kliima. Maismaal elasid roomajad, kes suutsid kuivas kõrbes ellu jääda. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal asustunud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega.

Kriit

145 BCE

Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ammoniitide ja rudistidega. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Peamine väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad, linnud ja hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni ajastul Maa kliima jahenes oluliselt ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes poolustel jääkatte.

Kvaternaar

3 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Toimus paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine.
Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.