geokronoloogiline skaala Marten EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4mld aasta tagasi kivimeid leitud Gröönimaa, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt atiivne, meteroriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga a moodustati kuu

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meres arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Proterosoikumi kestvus oli 2500 eKr - 542 eKr. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, sest tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik.

Proterosoikum ehk Eukarüootide areng

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitusosa tänapäevastest loomahõimkonnast. Kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Faneosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485mln - 443mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg tõi kaasa ookenipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad(nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks ning nad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Selleks perioodiks katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus: 299mln-252mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes üaljaseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Kestis 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas palju merelisi roomajaid. Meredes elas ka tänapäeva tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus : 66-23 mln aastat tagasi.
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema. Palogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 3 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Jahenes Maa kliima oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvatenaar

2 BCE

Kestus 3 mln kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.