-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Kuu tekkis Maa ja umbes Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrke tulemusel. Kokkupõrke energia oli niivõrd võimas, et sulatas üles Maa ning lasi tal gravitatsiooniliselt diferentseeruda rasked metallilised elemendid tuuma ning selle kohale tekkisid kergematest elementidest koosnevad vahevöö ja maakoor. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Maa orbiidile suurus koguses materjali, mis kogunes pikkamööda kokku ning moodustas Maa kaaslase Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliidid- mikroorganismide (tsüano-ja purpurbakterite) ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3500 BCE
Stromatoliitide arengu algus
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris. Maa jäätus mitmel korral. Teadlaste seas vaidlusi tekitav Ediacara elustik- pehmekehaline ehk neil puudus skelett. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Protersoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1900 BCE
Vanim eukarüoodi kivistis
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Tekkisid kõik peamised ka tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Suurenes planktiliste vetikate hulk. Selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine- röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
535 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks korallid, ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli ordoviitsiumi ajal valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alamine kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Ilmusid ka esimesed maismaaloomad nagu näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Lisaks elas maismaal lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad. Üleujutatavatele aladele kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, mille hulga kogust teistel ajastutel pole tekkinud. -
299 BCE
Perm
Hiidmanner Pangaea ümbritsetud hiiglaslikust ookeanist Panthalassa. Mandri sisealal kuiv kõrb, ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus Maa ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% liikidest. -
252 BCE
Triias
Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad ning ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Lisaks elasid meredes juba tänapäevast tüüpi kalad. Paljasseemnetaimedest koosnev mets kattis tihedalt maismaad. -
200 BCE
Imetajate ilmumine
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Loomadest valitsesid maismaal dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
135 BCE
Esimesed roomajad
-
125 BCE
Esimesed õistaimed
-
100 BCE
Esimesed mesilased
-
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 CE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
52 BCE
Esimesed jänesed
-
30 BCE
Kasside teke
-
23 BCE
Neogeen
Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate. -
3 BCE
Inimahvide teke
-
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.